Artikkel
  • Holger Haljand: küberturvalisus on osa ettevõtte vastutustundlikkusest

    Telia ärikliendi üksuse juht Holger HaljandFoto: Arno Mikkor

    Roheküsimuste kõrval on oluline osa ettevõtte sotsiaalsest vastutustundlikkusest aina suuremat tähelepanu nõudva küberturvalisusega tegelemine, kirjutab Telia ärikliendi üksuse juht Holger Haljand.

    Kui räägitakse vastutustundlikkust ettevõtlusest, siis reeglina peetakse esmajärjekorras silmas keskkonnateemasid ja ettevõtte panust ühiskonda ning küberturvalisus justkui sellesse pilti ei kuulu. Samal ajal on nii klientide kui oma töötajate huvide kaitsmiseks tänapäeval ülioluline klientide andmete turvalisuse eest hoolitsemine, töötajate harimine küberturvalisuse teemadel ning tõhusate turvasüsteemide ülesehitamine.
    Viisime tänavu mais läbi uuringu inimeste hoiakutest ja ootustest telekomiettevõtete poolt ühiskondlikult oluliste teemadega tegelemise kohta.
    Uuringust selgus, et kõige olulisemaks teemaks, mille tõstatumist ühiskonnas tuleks toetada, on internetiturvalisuse küsimused (47%). Sellele järgnes kohe küberkiusamise teemadega tegelemine (33%). Internetis privaatsuse ja turvalisusega seotud teemadest pidas küberturvalisust olulisimaks teemaks 75 protsenti vastanutest.
    Seega on inimesed märganud selle valdkonna olulist ja seda, et see puudutab igaüht aina rohkem. Küll aga side- või näiteks finantsteenuste kontekstis on küberturvalisuse olulisus selgelt tajutavam.
    Ajal, mil andmete maht järjest kasvab, on nende kaitsmine ülioluline. Samal ajal on endiselt hulgaliselt valdkondi, kus liigub palju tundlikku infot kasvõi krediitkaardi andmete näol, aga tõhusaid kaitsevalle ei pruugi seal alati ees olla.
    Näiteks kiiresti kasvava e-kaubanduse puhul eeldame, et meie isikuandmed ja pangarekvisiidid või kaardiinfo on korralikult kaitstud. Siiski ei pruugi see iga veebipoe puhul siiski nii olla. Tekib ka küsimus, et kui näiteks ettevõte, mis müüb taaskasutatud materjalidest kaupu, kuid samal ajal ei hoolitse oma veebipoe turvalisuse eest, mille tulemusel lekivad klientide andmed, siis kas tegu on ikkagi vastutustundliku ettevõttega?

    Levinud viga on paroolide taaskasutus

    Pandeemiast tingituna on hoogsam digiareng toimunud alles viimase paari aasta jooksul. Paljudes sektorites töödeldakse hulgaliselt tundlikke isikuandmeid ning andmete turvalisus on eriti tähtis, erinevad uuringud näitavad aga, et töötajad kipuvad paroole taaskasutama: väga paljud töötajad kasutavad tööseadmete kaitseks samu paroole, mida nad kasutavad ka isiklike kontode puhul.
    Viimase aastaga on kolmekordistunud sellised lunavara rünnakud, mille puhul kasutatakse ära inimeste lekkinud paroole, et ettevõtte süsteemidele ligi pääseda ja nende üle kontroll saavutada.Eriti valusalt võivad küberturbeprobleemid puudutada väiksemaid ja keskmisi ettevõtteid, kelle teadlikkus ja kaitsesüsteemid pole pahatihti piisavalt head.
    USA-s asuva uurimiskeskuse National Center for the Middle Market poolt Cisco tellimusel tehtud uuring näitas, et 60 protsenti väikestest ja keskmistest ettevõtetest lõpetab pärast küberründe ohvriks langemist poole aasta jooksul oma tegevuse. 62 protsenti vastanutest tunnistas, et nende ettevõttel pole kaasajastatud küberturbestrateegiat või üldse mingit sellealast strateegiat. See tähendab, et need ettevõtted võivad iga hetk sattuda – ja ilmselt ühel hetkel satuvadki – küberrünnaku ohvriks ning nende kliendid on väga haavatavad.

    Ennetamine tasub end ära

    Kuigi küberturbe süsteemid järjest arenevad, on inimene jätkuvalt kõige nõrgem lüli. Võib tunduda, et küberohtudest on nii palju räägitud, et ettevõte ei pea enam täiendavalt töötajate küberteadlikkusega tegelema, kuid reaalsus on pigem vastupidine.
    Jätkuvalt on oluline oma töötajaid harida ning pidevalt tegeleda ettevõtte küberhügieeniga. Näiteks võib ka lihtsakoeline õngitsusrünnak seada ohtu ettevõtete süsteemid ja tundlikud andmed isegi siis, kui kasutusel on võimsad kaitsemehhanismid. Õngitsemine on üks lihtsamini tuvastatavaid ning seega ka välditavaid rünnakuviise, eeldusel, et ettevõttes on küberhügieeniga tegeletud ning töötajad oskavad selliseid ohte vältida.
    Muidugi nõuab tõeliselt tõhus küberturve ka teatud investeeringuid. Ent kui panna rahasse mainekahju ja tõenäoliselt ka mitmed kahjunõuded, mis tingitud andmete lekkimisest ja kuritarvitamisest, siis võib see kokkuvõttes tähendada ettevõtte jaoks palju kallimat ja valusamat õppetundi.
    Olen veendunud, et küberturvalisusel on järjest suurem roll iga ettevõtte sotsiaalses vastutustundlikkuses. See on osa ühiskondlikust hoolitsusest üksikisiku suhtes ning silmas tuleb pidada, et olulisimal kohal kürberturvalisuse probleemidega tegelemisel on ennetamine, sest see on üldjuhul odavam kui kaitsetuna küberrünnaku järel haavade lappimine.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Hiiumaa vahet hakkas lendama uus firma
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.

Olulisemad uudised

Tallinn kiitis heaks uue kõrghoone tuleku
28korruseline City Plaza 2 nime kandva hoone detailplaneering sai Tallinnalt heakskiidu. Hoone valmib praeguste plaanide järgi 2026. aasta alguses.
28korruseline City Plaza 2 nime kandva hoone detailplaneering sai Tallinnalt heakskiidu. Hoone valmib praeguste plaanide järgi 2026. aasta alguses.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.