Keskpäevaks oli töötukassa, tööandjate ja ametiühingute koosolekul kokku lepitud, et töötukassa on valmis katma viiruse tõttu tööta jäänud, kuid mitte koondatud töötajate töötasu, mis oleks võrdne haiguslehe ajal makstava summaga ehk 70% ulatuses tavapärasest töötasust.

Haigekassa ja konkurentidega pikemat aega nii riigihangete vaidlustuskomisjonis kui ka kohtus vaielnud Keilas asuv hooldushaigla ei maksa töötajatele korrektselt palka. Saneerimisel ja suure maksuvõlaga ettevõttest on selle pärast lahkunud mitmed töötajad.

Vaatamata sellele, et haigekassa kotib erameditsiini, areneb viimane selle kiuste, lõigates kasu riigisüsteemi puudustest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Poliitikud peaksid valimiste aastal käsile võtma Eesti arengu jaoks olulised teemad nagu rahvastiku vananemise ja vähenemisega kaasnevad probleemid - tööjõunappus, haigekassa kiirelt kasvav puudujääk, võimetus hoolitseda meie abi tegelikult vajavate inimeste eest, arvab Oma Ehitaja juht Tiit Kuuli.

Katkendlik töö või väikesed lapsed, Eesti tervishoiusüsteem on universaalsest kaugel jättes pea 10 protsenti inimestest kaitseta, selgub Praxise korraldatud uuringust.

Täpselt samale aadressile, kus tegutseb maksuvõlaga maadelnud ja skandaalse Anders Tsahknaga seotud PJV Hooldusravi haigla, on loodud uus ettevõte – Keila Hooldusravi. Kuigi mõlema omanikud eitavad seoseid ettevõtete vahel, on neil nii mõndagi ühist.

Kuigi riik kulutas üksjagu aega ja raha digiregistratuuri loomisele, ei saadud seda tööle. Nüüd on lootus, et see ikkagi järgmisel aastal käivitub, ning haiglate tõrksuse murdmiseks on aga haigekassal oma plaan, kirjutab Postimees.

Kui on kehtestatud piirhind, siis ma ei näe, miks ettevõtja peaks vähem küsima, kommenteeris haigekassa juht Rain Laane ortoosimüüki.

Haigekassa ja töötukassa soov nimed pakutavate teenustega kooskõlla viia on põhjendatud, ja see ongi probleem.

„Olukord on ebaaus,“ ütles Hiiu Ravikeskuse juht Kaidi Vainola. Nimelt on tema konkurendi PJV Hooldusravi maksuvõlg kasvanud juba pea miljoni euroni, ent haigekassa näib olema valmis haiglaga koostööd jätkama.

Selle aasta algusest muudetud täiendav ravimihüvitis on esimese poolaastaga aidanud ligi 50 000 inimest, riik on hüvitanud ravimeid kokku 1,9 miljoni euro eest, teatas sotsiaalministeerium.

Kui seni esitas haigekassa ettepanekud rahastatavate teenuste loetelu muutmiseks üks kord aastas, siis edaspidi saab loetelu täiendada vajadusel ka sagedamini, otsustas valitsus täna.

Tööandjate võimalused töötajate motiveerimiseks on paranemas ja paljude tööandjate valmisolek töötajate tervishoidu panustada on suurem kui kunagi varem, kirjutab tööandjate keskliidu analüütik Raul Aron.