EESTI HAIGEKASSA

Vaktsineerimise hoogustamiseks ja selle tagamiseks maksab haigekassa 1. juulist kuni 30. septembrini teenuseosutajatele lisaks tavapärastele tasudele ka lisaraha.

Koroona, kohtupraktika ja seadusemuudatused tõid tööõigusesse rea olulisi muudatusi, mis hakkavad mõjutama tööandjate ja töövõtjate suhteid sel ja järgnevatel aastatel.

Haigekassa on valitsuse eraldatud 213 miljoni euro suurusest koroonakriisi lisarahast ära kasutanud ligi 95 miljonit eurot, suurim osa summast on läinud isikukaitsevahenditeks.

Haigekassa eelarve aastane puudujääk suureneb järgmise 15 aasta jooksul 900 miljoni euroni, kui jätkub tervishoiusüsteemi senine rahastamismudel, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits keskuse blogis. Patsientide omaosalus tervishoiu rahastamisel on jõudnud maksimaalse piirini ehk 25%ni.

Haigekassa ei suuda oma kontrollitegevusega süsteemselt ennetada ega tuvastada ravikindlustusraha väärkasutusi, leidis Riigikontroll oma auditiaruandes.

Ka haigekassa meede, millega riik kavatses eriolukorras hüvitada haigestunute kolm esimest haiguspäeva, nõuab vahendeid lisaeelarvest, mistõttu selle meetme käivitamist pole oodata enne kui maikuus.

Haigekassa ja konkurentidega pikemat aega nii riigihangete vaidlustuskomisjonis kui ka kohtus vaielnud Keilas asuv hooldushaigla ei maksa töötajatele korrektselt palka. Saneerimisel ja suure maksuvõlaga ettevõttest on selle pärast lahkunud mitmed töötajad.

Eelmine aasta oli Jõgeva haiglale majanduslikult keeruline. Haigla käibevahendite nappuse leevendamiseks kasutati arvelduskrediiti ning aasta lõpetati 13 500 eurose kahjumiga, kirjutab meditsiiniuudiste portaal.

Vaatamata sellele, et haigekassa kotib erameditsiini, areneb viimane selle kiuste, lõigates kasu riigisüsteemi puudustest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Poliitikud peaksid valimiste aastal käsile võtma Eesti arengu jaoks olulised teemad nagu rahvastiku vananemise ja vähenemisega kaasnevad probleemid - tööjõunappus, haigekassa kiirelt kasvav puudujääk, võimetus hoolitseda meie abi tegelikult vajavate inimeste eest, arvab Oma Ehitaja juht Tiit Kuuli.

Mida rohkem on probleeme haigekassa rahastataval arstiabil, seda populaarsemaks muutub eraravikindlustus.

Katkendlik töö või väikesed lapsed, Eesti tervishoiusüsteem on universaalsest kaugel jättes pea 10 protsenti inimestest kaitseta, selgub Praxise korraldatud uuringust.

Valitsuse tänase istungi päevakorras on haigekassa põhikirja muutmise eelnõu, mis näeb ette haigekassa nõukogu liikmete arvu vähendamise seniselt 15-lt kuueni.

Finantsanalüütik ja "maksuterminaator" Ardo Ojasalu analüüsis Eesti tipphaiglate raamatupidamisi aastast 2013-2017 ega mõista, miks kogutakse arvetele miljoneid eurosid, selle asemel, et rohkem ravida.

Traumapunktis antakse patsientidele kaasa meditsiiniseadmeid, mille hind võib olla mitu korda kõrgem kui apteegis ja millest lõviosa tasub maksumaksja raha eest haigekassa.

Esmaspäevane Äripäev kirjutab kurioossest juhtumist, kuidas haigla traumapunkt müüs kliendile ortoosi kaks korda kallimalt, kui see apteekides müügil on. 90% ortoosi hinnast maksab aga haigekassa maksumaksja raha eest. Kliendi marru ajanud juhtumit avab meile hommikuprogrammis Äripäeva uuriva toimetuse ajakirjanik Birjo Must.