Ettevõtlik Eesti 100

EV 100 tähistamise raames soovib Rahvusarhiiv ettevõtjatele teadvustada Eesti majandusajaloo säilimise olulisust. Käesoleva uuringuga saab Rahvusarhiiv esmase info dokumentide ja arhiivide olukorra kohta erasektoris.

Kui vaatame, kui palju Eestis üldse erinevaid teenetemärke on (peale riiklike veel ametkondlikud, organisatsioonide, ühingute jne), siis asi on käest lastud, rääkimata veel nende kergekäelisest jagamisest, see teeb meeletuska.

Kuidas läheb täna kullasseppmeister Roman Tavasti loodud ettevõttel Roman Tavast OÜ? Küsimustele vastavad Roman Tavasti lapselaps ja OÜ Roman Tavast juhatuse liige Arvi Tavast ning ettevõtte tegevjuht Eivor Maiväli.

Mayeri peseb sõnalt “kodukeemia” järjekindlalt halba kuulsust maha – ehitades päikeseenergia jaama, müües prügiveofirmadele prügi tagasi, pälvides ülirangetele nõuetele vastavaid ökomärgiseid. Ja vastupidiselt enamikule firmadele räägib oma klientidele, et ärge tarbige üleliia.

Rakveres pagari peres sündinud Nikolai Kultas avas Vabaduse väljakul kohviku, mis jõudis tegutseda vaid kolm aastat, kuid on siiani legendaarne. Tänu Kultase perfektsionismile ja heale ärivaistule kujunes kohvikust linna visiitkaart.

Tallinna piirkond on olnud kaubateede otsinguil ja sõjanduslikel eesmärkidel strateegiliselt tähtis sildumispaik juba mitme aastatuhande vältel. Varaseimad teated ja leiud laevandustegevusest siinsetel aladel ulatuvad pronksiaja lõppu ehk VIII–VII sajandisse eKr.

Üks esimesi suuri ülesandeid, mis noor Eesti vabariik endale võttis, oli maareform, mis jagas mõisnike maa seda ammuigatsenud talurahvale. Reform õnnestus eelkõige tänu Theodor Poolile, eesti soost tunnustatud põllumehele.

Puhkide pere üle-eestilise äri ulatust on iseloomustatud väljendiga “Eesti riigi rahakott oli Puhkide pintsakutaskus”. Ettevõtlik Eesti 100 avaldab lühendatud versiooni kolm aastat tagasi Äripäevas ilmunud Puhkide äriperekonna loost.

Eesti oma suka- ja sokivabrikul Suva täitub järgmisel aastal 100 aastat sünnist. Firma on näinud mitut riigikorda, sõda, koondumist, erastamist, laienemist, kolimist ja uut ärkamist.

Vanaks Jäneseks kutsutud Mart Jänes on näide eesti soost ettevõtjast, kes oli täielik self-made man. Ta julges tungida kaubandusärisse, mida valitsesid sakslased ja venelased, ning ehitas üles eduka suurkaubamaja.

Rahvusarhiiv ootab praegu oma kogudesse eriti 1990. aastate majanduslugu kajastavaid dokumente, mida erinevalt näiteks nõukogude aegsetest napib.

Eestis jõudis viimasel hooajal poodidesse erakordne 300 uut jäätist – sellises hullumeelses tempos püsib vormis see, kes innovatsiooni ja traditsioone tasakaalus oskab hoida.

1930. aastatel sisenes meestekesksesse ärimaailma Anna Treier, kelle väiksest õmblustöökojast kasvas vaid mõne aastaga välja sadakonnale inimesele tööd andev ettevõte.

Viljandimaal talupoja peres kasvanud ettevõtlik noormees puhus elu sisse Eesti klaasitööstusele, mille toodangut hinnati nii Inglismaal kui ka Ameerika Ühendriikides.

Teie ettevõtte eilne ja tänane argipäev on homsete põlvkondade jaoks väärtuslik ajalugu, mis kirjeldab meie riigi ja ühiskonna arengut. Rahvusarhiiv kutsub kõiki ettevõtteid üles panustama oma dokumentide korrashoidu ja kaaluma, kas toimikud teie riiulil ja failid kõvakettal võiksid olla osa Rahvusarhiivis talletatavast kultuuripärandist.