Justiitsministeeriumis väljatöötamisel olevad pankrotiseaduse muudatused, mille eesmärk on muuta pankrotimenetlus kiiremaks, kulutõhusamaks ja läbipaistvamaks, väärivad toetamist, kuid teatud parandustega, kirjutab kaubandus-tööstuskoja jurist Heikki Võsu.

Justiitsministeerium eesotsas minister Urmas Reinsaluga valis põhiseaduse asjatundjate kogu mahuka töö põhjal välja 78 kaalumist väärt Eesti põhiseaduse muutmise ettepanekut.

Kohtutäiturite sõnul on suured käärid kohtutäiturite sissetulekus paratamatus, seadusemuudatused soosivad aga Tallinnas ja Harjumaal tegutsevaid täitureid.

Üks Eesti kohtutäitur eristub kolleegidest sellega, et tema keskmine netosissetulek ületab 20 000 eurot kuus, samas kui edukuselt järgmisel on see poole väiksem ning paljud bürood toimetavad üldse ellujäämise piiril.

Kaubandus- ja tööstuskoja hinnangul liigutakse tankistide kasutamist ettevõtluses vähendava eelnõuga õiges suunas, kuid praeguse eelnõuga kaasneb oht, et need piiravad põhjendamatult ettevõtlusvabadust.

Justiitsministeerium töötas välja äriseadustiku muutmise, et vähendada tankistide kasutamist Eesti ettevõtluses ja parandada üldist ärikultuuri taset.

Valitsus plaanib reservist eraldada 810 450 eurot, et justiitsministeerium saaks Eesti riiki esindada arbitraaživaidluses Aleksander Rotko ettevõttega ELA USA Inc, mis nõuab riigilt 150 miljoni dollari hüvitamist, vahendas ERR.

Eesti poliitikute reaktsiooni Danske skandaalile mögaks nimetanud ning justiitsministril tagasi astuda soovitanud Jürgen Ligi möönis riigikogu õiguskomisjoni ees, et pangandusjärelevalve jäi 2000. aastate lõpus uskuma, et rahapesu tõkestavate meetmetega lõdvalt ringi käinud Sampos läksid asjad paremaks pärast omanikevahetust, kui panga võttis üle Taani Danske Bank.

Täitemenetluse muudatustest võidavad nii võlgnikud kui kohtutäiturid ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojal ei ole põhjust muretsemiseks, kirjutab justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa.

Miinimumkaristused, juriidiliste isikute vastutuselevõtt: ELi liikmesriikide justiitsiministrid otsustasid neljapäeval karmistada rahapesuvastase võitluse kriminaalõiguslikke sätteid.

Kuigi Eestis Euroopa isikuandmete kaitse määruse siseriiklikke rakendusakte ega ka uut andmekaitse seadust vastu pole võetud, on trahvide määramiseks õiguspädevus täiesti olemas.

Eestis on osutunud liiga kulukaks olemasolevate IT-süsteemide kaasajastamine ning pidurdunud on ka võimalused uute eelnõude seaduseks vormistamisel, sest vajalike IT-süsteemide arendamine võtab palju aega ja keeruline on hinnata, kui palju ja millal sellele raha on võimalik saada.

Kohtutäiturid esitasid valitsusele ja riigikogule avaliku pöördumise, kus esitavad oma visiooni täitemenetluse süsteemi muutustest, mis peaks süsteemi muutma efektiivsemaks ja kaitseks ka sissenõudja huve.

Täna läbis riigikogus esimese lugemise isikuandmete kaitse seaduse eelnõu ning sama seaduse rakendamise seaduse eelnõu, millega viiakse eri valdkondade õigusaktid vastavusse mais jõustunud andmekaitse üldmäärusega, teatas justiitsministeerium.

Justiitsminister Urmas Reinsalu tahab täiendada riigikogus menetletavat seadust sättega, mis lubaks riigireeturilt võtta ära naturalisatsiooniga omistatud kodakondsus.

Justiitsminister Urmas Reinsalu plaanib kiirkorras reformida kohtutäiturite tasustamise süsteemi.

Korduvalt sissenõudjatele raha edastamata jätnud ja kevadel ametist lahkunud kohtutäituri Kersti Vilbo tegevuse uurimiseks algatati kriminaalasi.

Pühapäeval jõustusid välismaalaste seaduse muudatused, millega arvatakse sisserände piirarvu alt välja tippspetsialistid, kellele tööandja maksab vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka, teatas justiitsministeerium.

Reedel jõustub Euroopa Parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus, mille eesmärk on luua isikuandmete töötlemise reeglid ja tugevdada õigust eraelu puutumatusele internetis.

Eelmisel nädalal otsustas riigikogu uue seadusemuudatusega täpsustada kohtutäiturite põhitasu määrasid ning alampalga arestimist, vahendas justiitsministeerium.

„Minu vaatenurgast ei tohiks olla nii, et riik topib oma nina sinna, kuhu pole vaja seda toppida,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Just sellega kaasnevat ülereguleerimist peab Reinsalu Eesti majandus- ja ettevõtluskeskkonna suurimaks kitsaskohaks.

Kohtutäiturite rahulolematus veebiarendusega võib täiturite väitel viia selleni, et riik peab Euroopale tagasi maksma ligi miljon eurot toetusraha. Justiitsministeerium siiski suurt probleemi ei näe.

„Mida teha lolli ja laisa prokuröriga, kes venitab uurimisi lõpmatuseni?“ küsis Reformierakonna liige Igor Gräzin, pakkudes välja, et kohtueelsetele uurimistele tuleks seada paarikuuline tähtaeg.

Justiitsministri määrusega kaotatakse tuleva aasta 15. jaanuarist äriseadustikust nõue, mille kohaselt peab Eesti äriregistrisse kantud äriühingute juhatus asuma Eestis.

Praegu on üürileandjal õigus üürileping lõpetada juhul, kui üürnik on jäänud võlgu kolm kuud järjest, mispeale tuleb talle anda veel lisatähtaeg.

Justiitsministeeriumi kantsler ja pikaaegne riigi peaprokurör Norman Aas siirdub septembrist erasektorisse ja liitub advokaadibürooga Sorainen.

Aasta lõpus valminud portsust uutest sanktsioonidest oma kohustusi eiravatele elatisvõlgnikele läks osa nüüd ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile, kuigi üksikvanemate esindajalt said need mullu hävitava hinnangu.

Pankrotis ärimees Kristian Kesner on pankadele võlgu üle miljoni euro, kuid sõidab ringi oma ema firma poolt liisingusse võetud Mercedes-Maybachiga, elab ema firmale kuuluvas häärberis ja on teeninud võlausaldajate eest varjatud tulu - see tõstatab ilmekalt küsimuse võlgadest vabastamise menetluse kitsaskohtadest.

Kohtutäitur, erinevalt ettevõtjast, ei tegutse majandusliku kasu nimel, kirjutab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimees Mati Kadak.

Kohtutäiturite tegevusvaldkonda peaks korrastama vaba turg, leiab OÜ Julianus Grupp juhatajaÜlar Maapalu.

IRLi justiitsministrit Urmas Reinsalu tabanud loomingulisel palangul võib olla mitu põhjust, aga tõenäolisimalt on pihta hakanud valmistumine kohalikeks valimiseks.

Vene opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi korruptsiooniga võitlemise fond avaldas eile põhjaliku uurimuse peaminister Dmitri Medvedeviga seotud kinnisvara ja kinnistute kohta. Medvedevi pressiesindaja teatas täna selle loo kommentaariks, et materjal „kannab eredalt väljendatud valimiseelset iseloomu“.

Värskest elanike, ettevõtjate ja avaliku sektori töötajate korruptsiooniküsitlusest selgus, et noored inimesed ja ettevõtjad on endiselt korruptsiooni suhtes tolerantsemad, teatas justiitsministeerium.

USA presidendi Donald Trumpi rahvusliku julgeoleku nõunik Michael Flynn astus ametist tagasi eraviisilise suhtluse tõttu Venemaaga, teatas Valge Maja.

Kohtutäiturid ei andnud heakskiitu täna õiguskomisjonis arutusel kohtutäituri seaduse muutmise seadusele, mis peaks eeldatavalt tõstma nende teenistust, teatas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja juhatuse liige Arvi Pink.

Saneerimine ei pruugi alati edukas olla, aga kindlasti on õige probleeme tunnistada ja keskenduda lahenduse otsimisele, leiab Äriupäev juhtkirjas.

Inseneriettevõte kutsus appi juhtimisarvestuse spetsialisti, et see aitaks juhtkonnal mõista, miks nad on mitu aastat pääsmatus kahjumis. Asjatundjale polnud vaja sügavamat juurdlust, et öelda: firmas käis ohjeldamatu varastamine.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti avalikustatud mulluse Transparency Internationali rahvusvahelise korruptsiooni tajumise indeksi järgi on Eesti tulemus 70 punkti, mis on võrdne eelmise aasta tulemusega. 176 riigi arvestuses asub Eesti 22. kohal.

Valitsuskabineti töölauale jõuab homme dokument, milles on kirjas senise väärtegude trahvisüsteemi muutmise põhimõtted. Kõige suurem muudatus on üleminek trahvidele, mis sõltuvad inimese sissetulekust: mida kõrgem palk, seda suurem trahv, kirjutas Eesti Päevaleht.

Sellelt aastalt ootan, et sümbolväärtusega peenhäälestuse asemel hakkaks riik oma lastele elatisraha maksmise vältijaid ka päriselt pitsitama ja looks looderdamises korra majja, kirjutab ajakirjanik Mari Mets.