• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Restoranitest: Kuldmokk, gurmaanlik linnuke

    Kuldmokk pakub toite Vahemere maade köögist – on roogi nii Itaalia, Prantsuse, Kreeka kui ka Aafrika ja Lähis-Ida kulinaarsest varamust. Foto: Julia-Maria Linna

    Kuldmokk olevat linnuliik, keda iseloomustab eelkõige gurmaanlus ja kes valib hoolega, mida ja kuidas ta sööb. Vähemalt tutvustab teda sel moel restorani Kuldmokk näoraamatulehekülg.

    Pesa on kuldmokk teinud Falgi tee-Toompuiestee kulinaarsesse kolmnurka, ühe hoovi peale kiirsöögikohaga Hotokas ja rahvaliku kõrtsiga Pööbel. Gurmaanist kuldmoka pesa pole mingi vilets linnupuur, vaid korralik restoran. Küll väheldasevõitu ja puust, aga väga hubane ja soe.
    Igal maal oma kombed
    Toreda nimega restoranil on ka tore menüü. Road pärinevad Vahemere maadest, aga mitte ainult Itaaliast ja Prantsusmaalt, vaid ka ida- ja lõunakallastelt – Kreekast, Aafrikast ja Lähis-Idast. Peakokk on kreeklane Nikolaos Stavrakakis, kes natuke rohkem kui aasta tagasi tuli Eestisse Manna la Roosat käivitama ja on jõudnud enne Kuldmokka töötada veel ka restorani Katharinenthal peakokana.

    Kuldmokk

    24 p (30 võimalikust)Toit: 8 pTeenindus: 7 pInterjöör: 9 p

    Aadress: Falgi tee 3, TallinnTelefon: 684 3803Avatud: E–L 12–23, P 12–20Põhiroogade hinnad: 8,50–18 eurot (+2,50…3,50 lisand)

    Varasemaid Äripäeva restoraniteste loe aadressilt www.aripaev.ee/restoranitest

    Otsustasime, et kui Vahemere maade menüü, siis olgu eelroogade tooraine merest ja pearoogade oma maalt. Merelise tooraine valik polnud suur, eelroogades esindasid seda vaid sinimerekarbid ja kaheksajalad. Mõlemad olid maitsvad, priskeid kaheksajalakombitsaid täiendasid läätsed, vutimunad, salatilehed ja kalamari, sinimerekarpide kaste oli rikkaliku maitsestusega.
    Pearoaks valisin sealiha. Kuigi aeglaselt küpsetatud seakõht tundus vahemerelikus menüüs võõrkehana, tahtsin teada, mida kreeklane meie pekilihaga teeb ja kuidas see maitseb koos viigimarja tšatniga. Sain osa ka lauanaabri tallekoodist, mis oli valmistatud Liibanoni vürtsidega.Millistega, ei tahtnud ettekandja alguses ütelda, olevat saladus. Pinnimise peale läks ikka kööki küsima ja saime kinnitust sellele, mida nina ja keel olid juba lahti lugenud – kaneel, vürtsköömen, tüümian.
    Igal maal on aga omad kombed, Kreeka moodi seakõhu juurde ei kuulunud muud kui kaste ja vürtsmoos ning Liibanoni lambakoot oli sootumaks lisanditeta. Lihasööjad võivad rõõmustada: nii tallekoot kui ka seakõht olid suurepärase küpsetuse ja maitsestusega. Segatoidulised, kes liha kõrvale ka lisandeid tahavad, peavad praadi lisanditega täiendama. Valik on aga napp: grillitud sparglid trühvliõliga, Kreeka salat ja kartulipüree.
    Mehised portsjonid
    Igaks juhuks pärisin ettekandjalt, kas eelroogade-pearoogade mõõdud võimaldavad keskmise isu juures mõlemat nautida. Tema kinnitusel polevat see probleem, aga oli ikka küll – nii suuri lihaportsjoneid kui Kuldmokas pole ma vist enne restoranis näinud.
    Kuigi ma ennast just väga närva isuga sööjaks ei pea, polnud mul Kuldmoka kolmekäigulise lõunasöögiga toimetulekuks vähimatki lootust. Kaks roogagi osutusid liiaks ja pärast prisket kaheksajalga ma rammusat seakõhtu lõpuni süüa ei suutnudki.
    Lauanaaber jõudis ka magustoiduni, mis oli Itaalia üllatus – šokolaadipomm toorjuustutäidisega. Ainult üllatus kukkus läbi: see serveeriti siis, kui sööja oli parajasti natukeseks lauast lahkunud. Kuum šokolaad, mis pidi toorjuustu šokolaadikattesse augu sulatama, jõudis sööjat oodates jahtuda ning ei tulnud oma ülesandega toime. Koos magustoiduga jahtus ka tühjale kohale serveeritud kohv.
    Nii et üllatuse serveerimist peaks veel harjutama, idee on ju hea ja omapärastest magustoitudest on meie restoranides krooniline puudus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Gregor Raudvere: kalli elektri kurja juur
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Asjatundjad teevad indeksitesse investeerimise siililegi selgeks
Investor Toomase korraldatud “Indeksitesse investeerimise kiirkursusel” tõdes Toomas oma avasõnades, et investori eesmärk on teenida mõistliku riskiga võimalikult suurt tulu. Investor Toomas on oma investeeringuid aktiivselt juhtinud, aga võrdleb neid sellegipoolest suuremate indeksifondidega.
Investor Toomase korraldatud “Indeksitesse investeerimise kiirkursusel” tõdes Toomas oma avasõnades, et investori eesmärk on teenida mõistliku riskiga võimalikult suurt tulu. Investor Toomas on oma investeeringuid aktiivselt juhtinud, aga võrdleb neid sellegipoolest suuremate indeksifondidega.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.