• OMX Baltic0,27%268,69
  • OMX Riga−0,57%873
  • OMX Tallinn−0,08%1 712,76
  • OMX Vilnius0,71%1 050,55
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,06%8 330,83
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,45
  • OMX Baltic0,27%268,69
  • OMX Riga−0,57%873
  • OMX Tallinn−0,08%1 712,76
  • OMX Vilnius0,71%1 050,55
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,06%8 330,83
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,45
  • 29.04.17, 18:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Enim lisatasu saanud ametnikud

Möödunud aastal enim lisatasusid saanud ametnik teenis palgalisa oma põhipalgast rohkem.
Äripeav reastas enim lisatasu teeninud riigiametnikud. Edetabelit troonib Kaitseväe kõrgem ohvitser.
  • Äripeav reastas enim lisatasu teeninud riigiametnikud. Edetabelit troonib Kaitseväe kõrgem ohvitser. Foto: Andras Kralla
Äripäev reastas riigiametnikud, kes teenisid 2016. aastal lisatasusid üle 7000 euro. Kõige rohkem lisatasusid maksis eelmisel aastal Kaitsevägi kõrgemale ohvitserile Eesti sõjalises esinduses NATO ja Euroopa Liidu juures. Antud isik teenis 2016. aastal lisatasusid üle 21 300 euro, mis on üle 4000 euro rohkem kui tema põhipalk. Ametnike tasude andmete järgi oli ta ametis vaid üheksa päeva.
Järgmine enim lisatasu teeninud riigiametnik sai kõrgemast ohvitserist pea 9000 eurot vähem palgalisa. 0,8 koormusega töötanud Maanteeameti teeregistri halduri Reet Ortuse teenitud lisatasud moodustasid tema 2016. aasta põhipalgast 70 protsenti. Keskmiselt teeb see igas kuus 1030 eurot lisaraha.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.11.24, 15:39
Tehisintellekt – oluline roll turvatööstuse tuleviku kujundamises
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele