Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Esimene põlevkivikarjäär läheb uutele omanikele

    Eesti Põlevkivi haldusnõukogu liige, majandusministeeriumi keemiatööstuse valdusgrupi juhataja Eke Roo ütles, et Kiviteri ja Kunda Tehaste poolt uue firma asutamine on Aidu karjääri haldaja muutmise esimene etapp. Järgmine etapp tähendaks Aidu Kivisse erakapitali kaasamist ASi Kunda-Nordic Tsement näol, mille aktsiatest kuulub 49,9% Kunda Tehastele.
    Eesti Põlevkivi arengukava näeb ette põlevkivikaevandamises valitseva monopoli lõhkumist ja Aidu Kivi asutamine on Roo sõnul selleks väga hea võimalus. Aidu Kivil on konkreetne investeeringute allikas Kunda-Nordic Tsemendi omanike näol. Lisaks Kunda Tehastele kuulub 30,3% Kunda-Nordic Tsemendi aktsiatest Atlas Nordic Tsemendile, 10,5% maailmapangale, 5,3% Põhjamaade keskkonna finantseerimise korporatsioonile NEFCO ja 4% Soome tööstusliku koostöö fondile Finnfund.
    Roo sõnul ei ole esialgu kavas teha Aidu karjääri suuri investeeringuid. Kui Aidu Kivisse peaks aga kaasatama erakapital, siis on mahukamate investeeringute tegemine mõeldav. Praegu üritab majandusministeerium saada valitsuselt volitusi eelläbirääkimiste pidamiseks Kunda-Nordic Tsemendiga.
    Roo lausus, et Kiviter loodab Kunda-Nordic Tsemendiga koostöös tehtavate investeeringute abil Aidu karjääri tehnoloogiat nii palju täiendada, et tulevikus on võimalik karjäärist saada kaks korda rohkem tehnoloogilist põlevkivi kui praegu.
    Kunda-Nordic Tsement ja Kiviter on RE Eesti Energia kõrval suuremad põlevkivi tarbijad. Kunda-Nordic Tsement on paremaks põlevkiviga varustamiseks avaldanud soovi rajada Eestis uus põlevkivikaevandus.
    Eke Roo ütles, et koostöös Kiviteriga on Kunda-Nordic Tsemendil lihtsam hakata põlevkivi kaevandama. «Aidu karjäär valitigi välja sellepärast, et seal leiduv põlevkivi sobib Kunda-Nordic Tsemendile. Kiviterile sobib igast kaevandusest või karjäärist tulev tehnoloogiline põlevkivi,» rääkis Roo.
    Eesti Põlevkivi peadirektor Väino Viilup ütles reedel USAst naastes Aidu karjääri Eesti Põlevkivi haldusest üleviimise kohta, et sellist asja ei juhtu kunagi.
    «See on sama, kui võtta inimeselt ära üks käsi ja saata ta siis uuesti tööle,» võrdles Viilup. Eesti Põlevkivi on kogu aeg olnud ja jääb ka edaspidi ühtseks, kinnitas ta. «Me arutame seda asja esmaspäeval ja teisipäeval, aga kindlasti see nii ei jää, nagu majandusminister on otsustanud,» kinnitas Viilup.
    Liina Tõnisson ütles Eesti Põlevkivi võimaliku vastuseisu kohta, et Aidu karjäär ei ole Eesti Põlevkivi omand, vaid Eesti riigi omand, ja kui Eesti Põlevkivi haldusnõukogu on tema käskkirjaga nõus, siis ei näe ta siin mingisugust probleemi.
    Aidu karjääri äravõtmine Eesti Põlevkivilt on Tõnissoni sõnul üks Eesti Põlevkivi restruktureerimise etapp ja selle eesmärk on vähendada kaevanduste tsentraalset haldamist Eesti Põlevkivi poolt ning tekitada esimesi konkurentsiilminguid põlevkivi kaevandamisel.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.