Vaidluste alternatiivsest lahendamisest

Viimastel aastatel on maailmas hakatud üha sagedamini ärisuhete pinnalt tekkivate vaidluste lahendamiseks kasutama läbirääkimisi, vahendusmenetlust, lepitusmenetlust ja vahekohut või kombinatsiooni kõigist neljast. On teada, et maailmas loobub üha suurem hulk firmasid lepingut rikkunud äripartneri kohtusse kaebamisest ja on pigem nõus kannatama ebaõiglust kui läbima kulukat kohtuprotsessi. Sageli eelistavad firmad summade suurusjärgus kuni 1000--5000 dollarit korral kannatada pigem ebaõiglust kui pöörduda abi saamiseks kohtuorganite poole.

Kohtuprotsessis ei võida tegelikult kumbki osapool -- emotsionaalne koormus, pidev teadmatus, viivitus lahendi leidmisel on kõik vaadeldavad kuludena. Alternatiivsete vaidluste lahendamise meetodite poolt räägib ka asjaolu, et sageli on konfliktis olevateks poolteks äripartnerid, kes oleksid huvitatud edaspidisest koostööst ja lähtuvalt sellest oleksid huvitatud küll oma õiguste kaitsest, kuid samas ka teravate konfliktide vältimisest, mida kohtuprotsess ei võimalda. Juristidelsoovitatakse sekkuda äripartneritest firmade konflikti enne, kui hagi kohtusse esitatakse. Seega on juristidel ühiskonnas täita oluliselt laiem roll kui oma kliendi kaitsmine konfliktsituatsioonis. Ka Eestis muutub alternatiivne ärivaidluste lahendamine tähtsamaks. EKTK juures asub vahekohus, hakkab enamik firmasid juristide abi ja toetust otsima alles probleemi konfliktseks muutudes.