14. november 1995
Jaga lugu:

Oma põllumajandusbörs?

Põhimõtteliselt on midagi sellelaadilist vaja. Kas see peab nüüd täpselt Gräzini pakutud kujul tekkima ja kas see tegelikkuses tööle hakkab, on omaette küsimus.

Omal ajal tegin ettepaneku taastada Eesti-aegsete organisatsioonide Eesti Võieksport ja Eesti Munaeksport taolised institutsioonid. Kas on põllumajandusbörs või eksportorganisatsioonid, tulemus on enam-vähem üks ja sama. Eesmärk on jõuda välisturule. Siin on riigi võimalus ja ka kohustus teatud määral abiks olla, kasvõi kvaliteedikontrolli tasemele aitamiseks. Põllumajandustootjad ja põllumajandustöötlejad ühineksid selleks, et endale turgusid võidelda. Kvaliteedikontroll on välisturule mineku äärmiselt oluline eeldus. Riik aitaks kaasa selleks vajalike, kuid kulukate seadmete hankimises ja tagaks ka selle, et talunikul oleks võimalus alternatiivkontrolliks. Praegu sõltub põllumees ühe või teise piimakombinaadi monopoolsest ja tihti ka subjektiivsest kvaliteedikontrollist. Vajalikku tehnikat on Eesti talunikel praegusel hetkel raske hankida. Sama käib kõikmõeldavate litsentside ja nõuete kohta, mis on vajalikud näiteks Euroopa Liiduga kaubeldes.

Initsiatiiv börsi või muu sellise organi loomiseks peaks tulema ikkagi põllumajandusministeeriumi ja valitsuse poolt, aga teisalt, ega valitsus midagi ära ei tee, kuni tootjad ise aktiivsust ei ilmuta. Mõtlen nende all tõelisi ühistuid, mitte neid pseudoühistuid, mis on kolhoosidest ja sovhoosidest tekkinud.

Raske on kohe ütelda, kas põllumajandusbörsi on vaja või mitte. Arvan, et oleks vaja, aga Gräzin on väga optimistlik, mina sellist optimismi ei jaga. Börsi idees on väga palju sellist, millest Eestis puudust tuntakse. Näiteks see, et meie põllumajandustootjad on üksteisest eraldatud ja pole sellist organisatsiooni, kes kogu kaubandust juhiks. Kui meil oleks põllumajanduskoda, millest on tükk aega räägitud, siis börsi võib-olla ei oleks vaja. Igal juhul tu- leks asja põllumeeste vahel arutada, börsi idees on palju häid mõtteid ja võib-olla saaks neid senikaua rakendada, kuni tekivad põllumajanduskoda ja kunagi 1930. aastatel tegutsenud Eesti Võieksport jne.

Väga paljudes Euroopa riikides on olemas põllumajanduskoja funktsioone täitvad organisatsioonid, põllumajandusnõukogud, nagu nad neid nimetavad. Põhiliselt kuuluvad nendesse nõukodadesse ikkagi põllumehed, aga muidugi on seal esindajaid ka põllumajandusministeeriumist. Initsiatiiv näiteks börsi loomisel peaks tulema põllumajandusorganisatsioonidelt, ühistutelt ja põllumajandussaadusi töötlevatelt ettevõtetelt. Riigi roll võiks olla nõuandev.

Põllumajandusbörsi eesmärk on leida Eesti toodetele turg. Börs võiks reguleerida ka omameestevahelisi suhteid, olla vahendaja tootja ja töötleja vahel. Äärmiselt vajalik on ülevaade, kui palju Eestis praegu midagi toodetakse ja kui palju oleks vaja toota, kui suurtele kogustele oleks turgu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas