• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EBRD asendab tulemata jäänud Kuveidi fondi raha

    Möödunud nädalal Eestis viibinud EBRD delegatsioon tutvus Tallinna Sadama projektide hetkeseisuga. Euroopa investeerimispank (EIB) ja Kuveidi fond pidid suures osas rahastama Muuga sadamasse rajatava puistainete terminaali ja sel nädalal alustatava uue reisiterminaali ehitust, Admiraliteedi basseini ümbruse rekonstrueerimist ning Muugale ehitatava Lukoili vedelkeemiaterminaali infrastruktuuri rajamist 675 miljoni kroonise laenupaketiga.
    Seetõttu loobus Tallinna Sadam finantsdirektor Toomas Kitsingu sõnade kohaselt suvel EBRD laenust.
    EIB 219,5miljonilisele laenulepingule oli alla kirjutatud juba eelmise aasta detsembris. Kitsingu kinnitusel on Tallinna Sadama esindajatel olnud ka Kuveidi fondiga pidev side. 168,8 miljoni krooni suurust lubatud laenu aga laekunud pole ja ei ole ka teada, millal laenulepingule võiks alla kirjutada, lausus Kitsing.
    Olukorraga tutvunud EBRD pakkus Tallinna Sadamale Kuveidi fondi ärajäänud raha asemele omalt poolt 225 miljoni kroonist laenu. Sealjuures ei nõuta riigi garantiid.
    Rahandusministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Agate Daltoni väitel ei saa riigiettevõtted üheltki välispangalt ilma riigi garantiita laenu. «Kui riik omanikuna ettevõtte likvideerib, kes siis kahjud kannab,» küsis Dalton.
    Toomas Kitsingu ütlusel on ka nemad seni EBRDga suhtlemisel lähtunud põhimõttest, et ilma riigi garantiita laenu ei saa. «Kuna siin viibis krediidi osa eest vastutav asepresident Guy de Selie, kes riigi garantiita laenu võimaluse välja pakkus, siis tuleb seda uskuda,» nentis Kitsing.
    Kitsingu väitel on vastuvõetavatel tingimustel olemas ka kohalik laenuresurss, kuid lääne arengu ja investeerimispangad pakuvad krediiti pikema aja peale. 8--10aastane periood on suuremate projektide puhul vastuvõetavam, lisas ta.
    Kitsingu sõnul tulevad EBRD esindajad Tallinnasse uuesti detsembri esimesel nädalal. «Kui kõik hästi läheb, on lootust kolme kuuga laen kätte saada,» lausus ta. Niikaua finantseeritakse käimasolevaid projekte Tallinna Sadama omavahenditest.
    Agate Daltoni kinnitusel on ka RE Eesti Raudteed otsustatud finantseerida välislaenu abil. «Üks osa laene võetakse EBRDst, kes on selleks välja pakkunud 438,9 miljonit krooni,» ütles Dalton. Ta lisas, et täpsem summa on siiski veel selgitamisel.
    Eesti Raudtee finantsdirektori Peeter Põlluveeri sõnul EBRD alles uurib Eesti Raudtee seisukorda ja täpne definitsioon projekti ulatuslikkusest pannakse paika alles pärast uuringuid. «Ei usu, et sellega jõutakse valmis enne järgmise aasta algust,» lisas Põlluveer.
    Detsembri alguses kirjutatakse alla Tallinna--Narva raudteeliini rekonstrueerimiseks EIB antavale 234 miljoni krooni suurusele laenulepingule.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
USAst oodatakse signaali intressimäära tõusuks
USA Föderaalreservilt oodatakse kolmapäeval signaali, et nad on valmis tõstma intressimäära juba märtsikuus, kui toimub järgmine kohtumine. See aga võib negatiivselt mõjutada Aasia turgude taastumist.
USA Föderaalreservilt oodatakse kolmapäeval signaali, et nad on valmis tõstma intressimäära juba märtsikuus, kui toimub järgmine kohtumine. See aga võib negatiivselt mõjutada Aasia turgude taastumist.
President noppis majandusnõuniku keskpangast
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
SEB: rammus hinnatõus hammustab Eesti majanduskasvu väiksemaks
Koroonaviirus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, sest hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.
Koroonaviirus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, sest hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.