Mugavustaset saab tõsta

«Jutud paneelelamute vähese püsivuse kohta on tugevasti liialdatud,» jahutab vahel siin-seal esilekerkivaid emotsioone ASi Eesti Projekt peainsener Toomas Aakre. «Seetõttu tähendab rekonstrueerimine eelkõige korterite mugavustaseme tõstmist.» Omal ajal 50 aastaks planeeritud paneelelamud seisavad püsti raudbetoondetailidel ning kriitilisi tundemärke väsimusest ja vananemisest neil Aakre sõnul ei ole. Üksikud toimunud ekstsessid paneelelamutes on tema arvates kunagise lohaka töö tulemus, mitte üldiselt valitsev tendents. Püsivuse tõestusena toob Aakre Tallinnas Punase tänava majas toimunud pommiplahvatuse, kus kasutuskõlbmatuks muutunud trepikoja kõrval maja tervikuna kannatada ei saanud.

Paneelelamukorterite peamine häda on nende soojapidamatus, kuna nõukogudeaegsed normid ei vasta tänastele vajadustele. «30 aastat tagasi oli sooja hind nii madal, et soojapidavusele polnudki vaja suurt rõhku panna,» toob välja olukorra ühe põhjuse ASi Feer arendusdirektori kohusetäitja Priit Tamm, kelle kogemustepagasisse mahub nelja Mustamäe maja rekonstrueerimine Rootsi tööstuse ja tehnika arengu ameti Nutek energiasäästuprojekti raames.

Energiahinna pidev tõus muudab Toomas Aakre arvates tasuvaks 30 aasta vanuste amortiseerunud majade välisseinte ja katuse kapitaalse soojustamise koos küttesüsteemi ja torustike uuendamisega. Ehitusmaterjalide praeguse kõrge hinna juures peab ta aga kapitaalse renoveerimise tasuvusaega hetkel liiga pikaks. «Paarikümneaastane tasuvusaeg olukorda eriti ei lahenda,» on Aakre pessimistlik.

Laenusüsteemi puudulikkuse ja elanike varalise seisundi erinevuse tõttu jääb paneelelamurajoonide elanikel praegu üle loota ootamatutele välislaenudele, nagu aasta tagasi Vilde tee nelja maja inimestele lausa kingitusena tulnud Rootsi abi. «Inflatsiooni arvestades on kümne aasta peale antud soodus laen tõeline kingitus,» usub Priit Tamm. «Miljoni-paari krooni suurune investeering ühe maja kohta tõstis üüri 10--15%.» Seejuures said kõik majad uue katuse koos vahelae soojustusega, välja vahetati vihmaveesüsteemid ja välisuksed, samuti soojasõlm ja torustik. 320 korteri aknad tihendati ja pandi korralikult käima. Tamme sõnul oli kaalumisel ka otsaseinte soojustamine, mis finantspõhjustel jäi ära. «Mõned üürnikud tõstsid juba selle summagi juures lärmi,» räägib Tamm elanike erinevatest reaktsioonidest. «Otsaseinte soojustamine oleks hinda veelgi tõstnud.»

Kui korteriomanikud on siiski sihikindlalt võtnud nõuks oma maja rekonstrueerida, peaksid nad paika panema prioriteetide pingerea.

«Kui majas on soojaarvesti, siis mõjuvad pingutused otseselt rahakotile,» räägib Toomas Aakre nende 15--20% majade eelistest, kuhu arvesti on paigaldatud. Alustada tuleb lihtsaimast võimalusest -- akende kordategemisest. Aknapilude tihendamine säästab Aakre sõnul energiat ca 1000 kW/h m² kohta aastas, mis rahalise säästuna teeb akna ruutmeetri kohta aastas 305 krooni. Teine võimalus on kolmanda klaasi ettepanek, mis säästab sooja aastas ca 100 kW/h m² kohta. Lisaklaasi paigaldamise tasuvusajaks arvutab Aakre 6--10 aastat.

Korteriakende ja välisukse kordategemise kõrval ei tohi majaelanikud unustada trepikoja aknaid ja välisust. «Kui all uks korralikult kinni ei käi või on praod suured, töötab trepikoda nagu korsten läbi igaühe korteri,» toob Aakre näiteks Tallinnas korteriuste ümbrusse paari päeva jooksul tekkivad mustusevöödid.

Kui elamismugavuse parandamise esmased võimalused on ära kasutatud, tuleb konsultatsiooni- või projekteerimisfirmalt tellida eksperthinnang maja vajaduste kohta.

Kuigi paneelelamud on ehitatud tüüpprojekti järgi, on ehituses ja ekspluatatsioonis erinevusi, see muudab iga maja individuaalseks. Hoone seisukorda uurinud projekteerija pakub välja lahenduse ja teeb ka kulutuste prognoosi. Tööajal baseeruv eksperthinnangu maksumus on Aakre hinnangul firmati erinev, alates tavaliselt 60--70 kroonist tund. Üks väljapakutud võimalus on lasta soojustada otsaseinad. Plastikkattega kaetud soojustatud seina ruutmeetri maksumuseks hindab Priit Tamm ca 200 kr. Samas ei ole seina soojustamisel ilma korraliku katuseta mõtet, sest katkine katus ja auklikud vihmaveetorud juhivad vee konstruktsioonidesse, pannes need roostetama ja leotades soojustust.

Lamekatusele täiendava soojustuse ja vettpidava katte paigaldamine annab Toomas Aakre sõnul soojasäästu aastas ca 80 kW/h m² ehk 24,4 kr/m², kuid töö ja materjali kalliduse tõttu on tasuvusaeg üle 20 aasta. Odavam võimalus on panna soojustuskiht maja pööningule. Sellise variandi tasuvusajaks peab Aakre 6--9 aastat.

Kuni aga majaelanike seas üksmeelt pole ja rahagi napib, jääb üksiku korteri omanikul üle vaadata, mida ta korteris elamismugavuse parandamiseks ette saab võtta. Spetsialistide hinnangul suurt mängumaad ei ole, kuna näiteks välisseinte seestpoolt soojustamine eriti efektiivne pole. «Õige soojustamine käib väljastpoolt, sisemine soojustamine annab loodetud tulemuse erandjuhtudel,» on Aakre skeptline, manitsedes ettevaatusele tormakaid isetegutsejaid, kes soovitud kasu asemel võivad kahju tekitada.