• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreenholmi käive kasvas aastaga 150 miljoni võrra

    Kreenholmi tütarfirmade tegevust koordineerib Kreenholmi Valduse AS. Firma juht Meelis Virkebau rääkis, et ehkki Kreenholmi kogukäive kasvab sel aastal 150 miljonit krooni võrreldes eelmise aastaga, on firma teinud käibest ettevõttesse vähemalt 25 miljoni krooni eest investeeringuid ja kasumist ei saa veel rääkida. «Proovime selle aasta lõpetada nulliga,» ütles Virkebau.
    Järgmisest aastast rääkides märkis Virkebau, et ettevõte jõuab ilmselt kasumisse ja plaanis on luua veel üks aktsiaselts, mis hakkaks haldama Kreenholmi kõrvaltootmist.
    Kuna Kreenholmil puudus nõukogude ajal igasugune kogemus turunduse alal, siis on plaanis jätkata selle ala töötajate koolitamist. Kreenholmi toodangust 55% läheb ekspordiks USAsse, 10% Soome. Eestisse jääb 8--10 protsenti toodangust, ülejäänu eksporditakse väiksemates kogustes mujale Euroopasse.
    «Kuna Skandinaavia osakaal meie toodangu turust on häbematult väike, on Norras registreeritud spetsiaalselt müügiga tegelev tütarfirma,» rääkis Virkebau. «Kindlasti tuleb suurendada Euroopa turu osa.»
    Virkebau teatas, et Kreenholmil on plaanis alustada ka suuremamahulist projekti oma valmistoodangu tegemiseks.
    «Seni oli Kreenholm siiski vaid võimsusi müüv ettevõte. Nüüd oleme loonud sidemeid kunstiülikooliga, et koolitada oma modelleerijaid,» rääkis Virkebau.
    Erastamislepingu järgi hakkab Kreenholm 198 miljoni krooni suurust hiigelvõlga tagasi maksma kahe aasta pärast.
    Rootsi tekstiilifirma Borås Wäfveri ostis 21. detsembril 1994 75,5% tollase RASi Kreenholmi Manufaktuur aktsiatest. Ostuhind oli 12,5 miljonit krooni.
    Borås Wäfveri võttis üle ka Kreenholmi võla ja kohustus ettevõttesse investeerima kokku 20 miljonit krooni. Töökohad garanteeriti erastamislepingu kohaselt 2000 inimesele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).