Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mitte kingitus, vaid investeering tulevikku

    Erastamisagentuuri (EEA) nõukogu otsustas lubada enne 29. juunit 1994 erastatud ettevõtetel tasuda maksmata jäänud ostusumma kuni 50% ulatuses erastamisväärtpaberitega. Seda juhul, kui valitsus otsuse heaks kiidab.
    Vahetult pärast otsuse tegemist ilmusid Äripäevas järelkajad, et riik kingib kodumaisele majanduseliidile miljoneid. See on tüüpiline reaktsioon praegu Eestis valitseva mentaliteedi taustal ning kajastab suhtumist kodumaisesse tööstusse. Kui EEA nõukogu püüab kergendada tööstuses tekkinud rasket olukorda ja jalule seada õiglust, siis peetakse seda ebaõigeks otsuseks. Kuid praegu ju müüakse ettevõtteid osaliselt väärtpaberite eest. Miks seda siis ebaõigeks ei peeta?
    Eesti tööstus sattus üleminekuaja rataste vahele, kaotades NLiidus miljardeid rublasid, mis oli tollal veel kõva raha. Rublasid võis võrrelda dollariga 1:1. Realiseeritud kaupade eest jäi raha saamata. Just see oli peapõhjus, miks uues olukorras tööstus ei saanud kuidagi jalgu alla. Ettevõtted pöördusid iga uue valitsuse poole, et saada abi väliskrediitide osas. Kuid abi tuli minimaalselt. Riigiettevõtted jäeti täiesti jumala hooleks.
    Mitu aastat on välisspetsialistid ja meie rahvuslased süüdistanud ettevõtete juhtkondi, et nad ei oska uues olukorras toime tulla ning heitsid ette muid surmapatte. Ei ole maailmas imerohtu, et ilma rahata suudetaks ettevõtet töös hoida. Tööstus ei ole kerge tegevusala, sellepärast noored ei kipu sinna. Noored ja andekad lähevad äritegevusse, mis on «popp», mitte aga tootmisse, mis nõuab pidevat ja järjekindlat tööd.
    Väliseestlased, kes on tulnud meid õpetama, on tööstuses esindatud väga tagasihoidlikult. Samal ajal seisab praegu Eestis mitu ettevõtet, mille tõttu peatub elu meie väikelinnades ja asulates.
    Tahan teadvustada meie oponentidele, et miljoneid maksval ettevõttel ei ole väärtust, kui ta seisab. Ainult siis on vabrikul või tehasel väärtus, kui ta töötab ja toodab kasumit. Isegi siis on ettevõttel väärtus, kui ta tuleb ots otsaga kokku, st tulud katavad kulud. Tahan vaidlustada arvamuse, et riik kingib miljoneid, kui EEA nõukogu lubab kasutada järelmaksu tasumisel osaliselt väärtpabereid.
    Toon ühe konkreetse näite. Tartu õmblusvabrik Sangar erastati 1. juulil 1993 suhteliselt kõrge hinnaga. Aktsionärideks on vabriku praegused ja endised töötajad. 1993. aastal oli turukonjunktuur hea, materjalide hinnad madalad ja rentaablus kõrge. Ka teised tingimused olid soodsad, küte ja elekter olid suhteliselt odavad. Paari aastaga on kõik muutunud, materjalid, küte ja muud kulutused on Euroopa tasemel. Turul tuleb võistelda Hiina, India, Pakistani jt maadega, kus palk on märgatavalt madalam. Meie oleme põhjamaa inimesed, meie kulutused elamiseks on märksa kõrgemad, kui seda on lõunamaa inimestel.
    Meil levitatakse arvamust, et Eestis on madalad maksud. Praktikas ei ole see tõsi. Sangaris, mis on Tartu suuremaid ettevõtteid, kus töötab üle 500 inimese ning mille toodangust läheb 60% eksporti, oli tänavu esimesel poolaastal tööliste keskmine brutopalk 1420 krooni, st et umbes pooled töölised said kätte alla 1000 krooni. Aktsionärid ei ole dividende selle aja jooksul saanud. Kirjeldatud olukord ei sisenda inimestesse optimismi, vaid vastupidi, rusutust ja käegalöömist. Samal ajal maksis Sangar kahe aasta jooksul alates erastamisest riigile (koos erastamise eest tehtud sissemaksetega) 15 miljonit krooni. Eestis on keskmine brutopalk 2400 krooni, siit võib järeldada, et eelarveliste töötajate palk on kõrgem kui õmblustööstuses. Inimesed, kelle otsese tööga laekub raha riigi eelarvesse, teenivad vähem kui need, kes elavad sellest rahast. Kas see on õiglane?
    Kui valitsus toetab EEA nõukogu otsust osaliselt väärtpaberitega järelmaksu tasumise võimaldamise kohta, siis saab selle tagajärjel parandada konkreetse ettevõtte tööliste elujärge ja ettevõtted saavad teha investeeringuid uute seadmete hankimisse. Raha ei läheks Eesti majanduseliidi kukrusse, vaid kokkuvõttes majanduse arengusse. See oleks tulevikku vaatav otsus, millega võidaks majandus tervikuna.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Credit Suisse ostab appikarjena 3 miljardi eest võlakirju tagasi Lühikeseks müümine on neljakordistunud
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Credit Suisse ostab appikarjena 3 miljardi eest võlakirju tagasi Lühikeseks müümine on neljakordistunud
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Alexela Hamina LNG-terminal alustab tööd ja hakkab gaasi müüma
Eesti energiakontserni Alexela osalusega Soome esimene LNG-terminal, mis on ühendatud põhjanaabrite gaasivõrku, alustab tööd ja hakkab gaasi müüma.
Eesti energiakontserni Alexela osalusega Soome esimene LNG-terminal, mis on ühendatud põhjanaabrite gaasivõrku, alustab tööd ja hakkab gaasi müüma.

Olulisemad lood

Kohus lasi Ossipenko vabaks halva tervise tõttu Prokuratuur vaidlustab: arstiabi saab ka vanglas
Viru maakohus otsustas neljapäeval kinnipidamisasutusest välja lasta Ida-Virumaa ärimehe Nikolai Ossipenko. Põhjus peitub mehe halvas tervises, mistõttu võib vahi alla võtmisega tekkida reaalne oht tema elule.
Viru maakohus otsustas neljapäeval kinnipidamisasutusest välja lasta Ida-Virumaa ärimehe Nikolai Ossipenko. Põhjus peitub mehe halvas tervises, mistõttu võib vahi alla võtmisega tekkida reaalne oht tema elule.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.