12. detsember 1995
Jaga lugu:

Teravad rünnakud Dvigateli vastu

Pärnits rääkis, et Tallinna linnakohtule pankrotiavalduse esitanud Dvigateli koostööpartner DTE Metallitööde ASi juht Finn Ølbye esitas kohtule hulga Dvigateli ja tema firma vahel sõlmitud lepinguid, millest nähtuvalt peaks selguma, et Dvigatel on lepinguid rikkunud ja tekitanud talle kahju 21,9 miljoni krooni eest. «Vaatasime juristidega neid lepinguid ja jõudsime järeldusele, et ei ole veel selge, kes on kellele võlgu,» rääkis Pärnits.

Küll aga kahjustab selline kahtlastele faktidele toetuv pankrotiavaldus tema sõnul tehase praegust käekäiku, kuna nõutakse kogu tehase vara arestimist. «See lõikab ära võimalused sõlmida laenulepinguid ning meie Saksa partnerid on pankroti ümber käiva kära peale väga ärevaks muutunud,» märkis Pärnits, lisades, et ta loodab siiski olukorra lahendada nii, et Dvigateli erastamisleping sõlmitakse lähiajal.

Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul ei tohiks Dvigateli erastamisotsuse muutmist tingida asjaolu, et Dvigateli vastu on pärast agentuuri nõukogu otsust esitatud 21,9 miljoni krooni suuruse nõudega pankrotiavaldus. «See ei ole midagi esmakordset, sest selliseid olukordi on varemgi olnud ja enamasti on need lahendatud nii, et võlausaldaja eelistab erastamist pankrotile,» lausus Sarnet.

Erastamisega kustutatakse üle 40 miljoni krooni väärtuses Dvigateli maksuvõlgu, pankroti puhul aga mitte. «Maksuvõlad rahuldatakse pankrotimenetluse korral eelisjärjekorras võrreldes teiste võlanõuetega,» rääkis Sarnet, väites, et erastamine on võlausaldajale kasulikum kui pankrot.

Millal erastamisagentuur ja erastamiskonkursi võitnud Diamark kirjutavad alla RASi Dvigatel erastamislepingule, ei osanud Sarnet öelda. Sarnet teatas, et Dvigateli erastamiskonkursil kaotanud firma on esitanud protesti, milles süüdistab agentuuri nõukogu, et see tõlgendas nende pakkumust valesti. Kõnealuses pakkumuses olid lisatingimused, mis ei lubanud erastamisagentuuril tunnistada seda pakkumust parimaks. Protesti arutatakse täna agentuuri nõukogus.

Pakkuja esitas omapoolsele ostuhinnale, tööhõive- ja investeerimiskohustusele ka lisatingimuse, mille pidi tagama erastamisagentuur. «Jutt käibki selle üle, kas pakkuja siis nõudis või ei nõudnud neid lisatingimusi,» rääkis Sarnet. «Konkreetselt sellest nimetatud lisatingimusest rääkida ei saa, kuna pakkumuste sisu on seaduse järgi konfidentsiaalne,» keeldus ta lisatingimust kommenteerimast.

Jaga lugu:
Hetkel kuum