Kinnitati PEPi saneerimiskava

Artikkel

- Uudised
- 14. detsember 1995 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kinnitati PEPi saneerimiskava
Aktsionäride poolt allkirjastatud leping koosneb kolmest põhipunktist. Kitter rääkis, et vastavalt lepingule kohustuvad PEPi praegused aktsionärid kuue aasta jooksul reinvesteerima omanikutulu tagasi panka.
Teise olulise abinõuna kohustuvad aktsionärid kuue aasta jooksul vajaduse korral andma pangale täiendavaid garantiisid kuni 100 miljoni krooni ulatuses.
«Meil on praegu laenuportfell provisioneeritud 42 miljoni krooni ulatuses. Kuid kuna laenude provisioneerimisel esineb alati subjektiivne faktor, siis on vajalik täiendava garantii olemasolu,» märkis Kitter. Provisioneerimine tähendab seda, et iga laenu puhul peab pank kandma vastavalt laenu riskile kuludesse mingi protsendi laenust.
PEPi bilansis on samas ka osaliselt provisioneerimata Sotsiaalpangast ülevõetud laenud, provisineerimata laene on umbes 50 miljoni krooni ulatuses. Kitter lisas, et täiendava garantii korral ei pea pank neid provisioneerima.
«Kuna garantiid pole veel realiseerunud, siis pole ka kindlat jaotust, kui suure osa täiendavast garantiist mingi PEPi aktsionär enda peale võtab.»
Kitter selgitas, et panga saneerimisprogrammi koostamisel oli laenude edasiseks käsitlemiseks mitu varianti, muu hulgas ka see, et need laenud tagasi anda Sotsiaalpanga õigusjärgsele laenukontorile.
«Hetkel on pooleli läbirääkimised pikaajalise krediidiliini avamise üle 130 miljoni krooni ulatuses,» lausus Kitter. Ta lisas, et krediidiliini avaja on välisinvestor, täpsemad tingimused selguvad enne veebruari algust.
Lisaks on PEP saavutanud kokkuleppe kohalike investoritega, kes on nõus paigutama PEPi omakapitali 30 miljonit krooni kas siis allutatud võlakohustuste või subordineeritud laenude näol.
«See peaks realiseeruma jaanuari jooksul. Investorid ei ole panga omanikud ning mitte ka samad firmad, kes osalesid eelmise aasta lõpus aktsiakapitali laiendamise katses. Tegemist on suunatud emissiooniga ning me oleme kindlad, et emissioon ka maha müüakse,» lisas Kitter.
Kitteri sõnul on pank välja töötanud ka halbade laenude käsitlemise põhimõtted, iga laen on eraldi käsitletud juhatuse tasemel ning paika on pandud laenude tagasisaamise ülesanded ja ajagraafik. «Kasutame kõiki seadusega lubatud vahendeid laenude tagasisaamiseks,» lisas Kitter.
Aastaaruande auditeerimiseks aitab pangal audiitorit leida Euroopa Liidu abiprogramm Phare, kelle finantseerimisel toimub Brüsselis konkurss audiitorfirmade vahel.
Pakkumused on saadetud kuuele rahvusvahelisele audiitorfirmale, kes on ka Eestis esindatud.
Kitteri sõnade kohaselt selgub PEPi audiitor jaanuari lõpus, lisaks tavalisele auditile hakkab audiitor panka nõustama ka arenguprogrammi elluviimiseks. Phare finantseerib ka aastaauditi tegemist.
«Pärast auditi tegemist asume uuesti läbirääkimistesse rahvusvaheliste investoritega, kes on PEPi investeerimise vastu huvi tundnud. Pärast rahvusvaheliste investorite investeeringute saabumist kaasame panga kapitali ka erainvestoreid Eestist.»
Hetkel on PEPil täitmata Eesti Panga kapitali adekvaatsuse usaldatavusnormatiiv. «Aasta lõpuks on see täidetud. Suureneb panga omakapital kasumi arvel ning samas väheneb tunduvalt aktivate riskiaste,» lisas Kitter.
Hetkel kuum