• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnitati PEPi saneerimiskava

    Aktsionäride poolt allkirjastatud leping koosneb kolmest põhipunktist. Kitter rääkis, et vastavalt lepingule kohustuvad PEPi praegused aktsionärid kuue aasta jooksul reinvesteerima omanikutulu tagasi panka.
    Teise olulise abinõuna kohustuvad aktsionärid kuue aasta jooksul vajaduse korral andma pangale täiendavaid garantiisid kuni 100 miljoni krooni ulatuses.
    «Meil on praegu laenuportfell provisioneeritud 42 miljoni krooni ulatuses. Kuid kuna laenude provisioneerimisel esineb alati subjektiivne faktor, siis on vajalik täiendava garantii olemasolu,» märkis Kitter. Provisioneerimine tähendab seda, et iga laenu puhul peab pank kandma vastavalt laenu riskile kuludesse mingi protsendi laenust.
    PEPi bilansis on samas ka osaliselt provisioneerimata Sotsiaalpangast ülevõetud laenud, provisineerimata laene on umbes 50 miljoni krooni ulatuses. Kitter lisas, et täiendava garantii korral ei pea pank neid provisioneerima.
    «Kuna garantiid pole veel realiseerunud, siis pole ka kindlat jaotust, kui suure osa täiendavast garantiist mingi PEPi aktsionär enda peale võtab.»
    Kitter selgitas, et panga saneerimisprogrammi koostamisel oli laenude edasiseks käsitlemiseks mitu varianti, muu hulgas ka see, et need laenud tagasi anda Sotsiaalpanga õigusjärgsele laenukontorile.
    «Hetkel on pooleli läbirääkimised pikaajalise krediidiliini avamise üle 130 miljoni krooni ulatuses,» lausus Kitter. Ta lisas, et krediidiliini avaja on välisinvestor, täpsemad tingimused selguvad enne veebruari algust.
    Lisaks on PEP saavutanud kokkuleppe kohalike investoritega, kes on nõus paigutama PEPi omakapitali 30 miljonit krooni kas siis allutatud võlakohustuste või subordineeritud laenude näol.
    «See peaks realiseeruma jaanuari jooksul. Investorid ei ole panga omanikud ning mitte ka samad firmad, kes osalesid eelmise aasta lõpus aktsiakapitali laiendamise katses. Tegemist on suunatud emissiooniga ning me oleme kindlad, et emissioon ka maha müüakse,» lisas Kitter.
    Kitteri sõnul on pank välja töötanud ka halbade laenude käsitlemise põhimõtted, iga laen on eraldi käsitletud juhatuse tasemel ning paika on pandud laenude tagasisaamise ülesanded ja ajagraafik. «Kasutame kõiki seadusega lubatud vahendeid laenude tagasisaamiseks,» lisas Kitter.
    Aastaaruande auditeerimiseks aitab pangal audiitorit leida Euroopa Liidu abiprogramm Phare, kelle finantseerimisel toimub Brüsselis konkurss audiitorfirmade vahel.
    Pakkumused on saadetud kuuele rahvusvahelisele audiitorfirmale, kes on ka Eestis esindatud.
    Kitteri sõnade kohaselt selgub PEPi audiitor jaanuari lõpus, lisaks tavalisele auditile hakkab audiitor panka nõustama ka arenguprogrammi elluviimiseks. Phare finantseerib ka aastaauditi tegemist.
    «Pärast auditi tegemist asume uuesti läbirääkimistesse rahvusvaheliste investoritega, kes on PEPi investeerimise vastu huvi tundnud. Pärast rahvusvaheliste investorite investeeringute saabumist kaasame panga kapitali ka erainvestoreid Eestist.»
    Hetkel on PEPil täitmata Eesti Panga kapitali adekvaatsuse usaldatavusnormatiiv. «Aasta lõpuks on see täidetud. Suureneb panga omakapital kasumi arvel ning samas väheneb tunduvalt aktivate riskiaste,» lisas Kitter.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Twitteri aktsionäride koosolek võib lõppeda pauguga
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tootjad: tänane euroaluste süsteem vajab kiiresti uut lahendust
Pole vist tootmisettevõtet, kus ei oleks probleeme euroalustega. Need kaovad, on kaalult rasked, kipuvad lagunema, puitaluste hind on kerkinud kordades, nende pealt tuleb maksta aktsiisitasu ja kliendid nõuavad suuri kaoprotsente, seega on kogu süsteem ammu ajale jalgu jäänud. Lahendus oleks võtta kasutusele plastaluste ringmajandusteenus, mida veopakendite ringlusteenuseid pakkuvad ettevõtted juba mujal maailmas pakuvad. Millise võidu see tootjatele ja jae kauplejatele toob?
Pole vist tootmisettevõtet, kus ei oleks probleeme euroalustega. Need kaovad, on kaalult rasked, kipuvad lagunema, puitaluste hind on kerkinud kordades, nende pealt tuleb maksta aktsiisitasu ja kliendid nõuavad suuri kaoprotsente, seega on kogu süsteem ammu ajale jalgu jäänud. Lahendus oleks võtta kasutusele plastaluste ringmajandusteenus, mida veopakendite ringlusteenuseid pakkuvad ettevõtted juba mujal maailmas pakuvad. Millise võidu see tootjatele ja jae kauplejatele toob?
Savisaar tõstis riigimetsa raiemahte
Keskkonnaminister Erki Savisaar tuli vastu metsatööstuse lobile ja pööras ümber eelmise ministri määruse ning suurendas tänavust raiemahtu riigimetsas enam kui poole miljoni tihumeetri võrra.
Keskkonnaminister Erki Savisaar tuli vastu metsatööstuse lobile ja pööras ümber eelmise ministri määruse ning suurendas tänavust raiemahtu riigimetsas enam kui poole miljoni tihumeetri võrra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.