Muusikatarvetega kauplejatelt nõutakse tasu

Autoritasu suurus on lõplikult kindlaks määramata, kuna see tuleb seaduse kohaselt kooskõlastada kultuuri- ja haridusministeeriumi ning kassettide ja lindistusseadmete tootjaid ja sissetoojaid esindava organisatsiooni vahel.

Kultuuri- ja haridusministeeriumi ettepaneku kohaselt peaks maksu suurus olema audio-videokassettide tootjate ja müüjate puhul kaheksa protsenti ühe toote müügihinnast ilma käibemaksuta. Lindistusseadmete puhul on maksumäär viis protsenti ühe toote hinnast. Paeveer ütles, et ministeerium lähtus oma ettepanekut tehes Euroopas kehtivast tasu määrast.

Kuna Eestis puudub kassettide ja lindistusseadmete tootjate-sissetoojate esindusorganisatsioon, võttis ettevõtjate esindaja funktsiooni selles arutelus enda kanda Eesti tööstus- ja kaubanduskoda. Tööstus- ja kaubanduskoja jurist Reet Teder ütles, et seni on ettevõtjate seisukoht tasu suuruse osas veel kooskõlastamata.

«Tasu kehtestatakse käesoleva aasta alguses välja antud valitsuse määruse alusel, mis pole seni täitmisele läinud,» rääkis Teder. «Kuna Eesti on ühinenud Berni konventsiooniga ja on teel Euroopasse, siis peame sellise tasu, mis mujal Euroopas on juba olemas, igal juhul kehtestama.»

Tühjade audio- ja videokassettide ning lindistusseadmetega kauplevatelt firmadelt hakkab maksu koguma Eesti autorite ühing.

Kersti Paeveer ütles, et selleks võetakse autorite ühingusse tööle üks inimene, kes teeb kindlaks maksustatavas valdkonnas tegutsevad firmad ning kogub neilt maksu.

Paeveer märkis, et kultuuri- ja haridusministeeriumil puuduvad andmed, kui palju selliseid firmasid Eestis tegutseb ning kui palju võiks hinnanguliselt laekuda autoritasu.

Maksust laekuvast rahast arvestatakse maha selle kogumiseks tehtud kulutused. Ülejäänud summa jaguneb järgmiselt: 10 protsenti kogutud rahast läheb rahvuslike kultuuriürituste toetamiseks ja 90 protsenti jagatakse ära autorite, esitajate ja fonogrammitootjate vahel.

Kindlat raha jagamise skeemi pole Paeveeri sõnul autorite ühingus veel välja töötatud.