Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raudtee laenuprojekti kaasfinantseerijaks EBRD
EIB-lt laenatav summa antakse RE-le Eesti Raudtee Tallinna--Tapa--Narva raudteeliini taastamiseks. Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch on kinnitanud, et Eesti peab omalt poolt projekti finantseerima 45% ulatuses.
Teede- ja sideministeeriumi asekantsleri Väino Soonikese sõnade kohaselt peab Eesti-poolne finantseerimine toimuma kahes osas: raudtee kommertstegevusest ja riigieelarvest. «Loodame summad riigieelarve seaduse muutmise seadusega tuleva aasta eelarvesse sisse viia,» sõnas Soonike. Ta lisas, et vastasel korral võib laenu saamine ebaõnnestuda.
Rahandusminister Mart Opmann on kindel, et järgmise aasta riigieelarvesse pole võimalik vajalikke summasid enam lisada. Samas ei olevat tema sõnul veel selge, kui suur saab olema kaasfinantseerimise nõue. «Olen kohtunud EIB esindajatega ja nad ei ole oma nõudmistes kategoorilised. Seni on olnud rohkem juttu sellest, et Eesti garanteerib ja EIB finantseerib,» rääkis Opmann.
Ta ei välistanud ka kaasfinantseerimist, mida aga Eesti Raudtee pole võimeline oma väikese kasumiga kuigi suures ulatuses teostama. Kõige tõenäolisemat lahendust näeb Opmann EBRD poolt kaasfinantseerimise otstarbeks pakutavas laenus. Selle laenu võtmine tähendaks kogu finantseerimise pooleaastast edasilükkumist, lisas ta. Väino Soonikese sõnul loodeti esialgse kava kohaselt EIB-lt laen kätte saada aprilliks.
EIB laenab 235 miljonit krooni15 aastaks esimese tagasimaksega viie aasta pärast. Laenutingimuste täpsustamiseks peavad alates esmaspäevast EIB peakorteris Luksemburgis läbirääkimisi rahandusministeeriumi ja Eesti Raudtee esindajad.