• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Silmet taotleb lähiajal kuni 60 miljonit krooni laenu

    Erastamisagentuur rahuldas kolmapäeval majandusministeeriumi taotluse lubada Silmetil sõlmida Hoiupangaga laenuleping viiele miljonile kroonile.
    «Taotleme raha käibevahenditeks. Meil pole raha, et osta toorainet ja kemikaale,» rääkis Saksing. «Silmet tahab saada iseseisvaks. Praegu garanteerib Tehsnabeksport Solikamski magneesiumitehasele tooraine eest ettemaksu. Tahame hakata ka oma toodangut ise müüma. Meie toodangut müüakse praegu alla omaväärtust.»
    Saksingu sõnul vajab Silmet lähiajal suuri laene. «Muidu ei rabele me välja,» lisas ta. «Silmet on pidanud laenu saamiseks läbirääkimisi lisaks Hoiupangale veel Tallinna Panga, Hansapanga, Virumaa Kommertspanga ja Ühispangaga. Eesti pankadel on huvi Silmeti vastu ja suhtumine on väga hea. Arvan, et jaanuaris saame juba järgmise, suurema laenu.»
    Priit Saksing ja Hoiupanga laenudirektor Aivar Rehe ei soostunud avalikustama Hoiupangaga sõlmitava laenulepingu tingimusi. Saksing peab laenu väga soodsaks, Rehe nimetas laenu andmisel määravaks head äriplaani.
    Erastamisseaduse kohaselt ei saa ettevõte, mis on kantud erastamisnimekirja, võtta laenu otse, vaid peab selle kooskõlastama erastamisagentuuriga.
    «Erastamisagentuur ei võta tavaliselt ettevõtteid üle oma valdusalasse, otseselt tegeleb sellega ja kontrollib Silmeti majandustegevust ikkagi majandusministeerium,» selgitas Silmeti juhatuse aseesimees Eke Roo.
    «Majandusministeerium ei tee Silmetile mingeid takistusi krediidi saamisel. Silmet vajab laenu nagu hapnikku,» lisas Roo.
    «Käibevahendite puudus on Silmetis katastroofiline,» lisas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Munger: olukord turgudel on metsikum kui 90ndate lõpus
Berkshire Hathaway asejuht ja Warren Buffetti parem käsi Charlie Munger ütles täna, et osa turge on metsikult ülehinnatud ning praegune keskkond on isegi hullumeelsem kui tehnoloogiamull 1990ndate lõpus, vahendab Bloomberg.
Berkshire Hathaway asejuht ja Warren Buffetti parem käsi Charlie Munger ütles täna, et osa turge on metsikult ülehinnatud ning praegune keskkond on isegi hullumeelsem kui tehnoloogiamull 1990ndate lõpus, vahendab Bloomberg.
November oli Tallinna lennujaamale oodatust parem
Novembris läbis Tallinna lennujaama 164 126 reisijat. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega on nõudlus alates märtsist järk-järgult taastunud, jõudes novembrikuus 68% juurde tavapärasest mahust. Regulaarlendude keskmine täituvus oli novembris 58%, teatas lennujaam.
Novembris läbis Tallinna lennujaama 164 126 reisijat. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega on nõudlus alates märtsist järk-järgult taastunud, jõudes novembrikuus 68% juurde tavapärasest mahust. Regulaarlendude keskmine täituvus oli novembris 58%, teatas lennujaam.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.