4. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Alampalgast

Lubatagu selles eesmärgis kahelda. Möödunud novembris EMORis tehtud uuringu andmetel on 640 000 Eesti tööinimesest vaid 4,4% ehk umbes 28 000 inimese igakuine netopalk kuni 400 krooni. On's ülejäänute sissetulek alampalgast suurem? Mitte sugugi, alampalka saavaid inimesi on ilmselgelt ja tunduvalt rohkem kui küsitlus näitab, sest uuringufirmale ei mainita oma sissetulekute jagunemist ametlikuks ja mitteametlikuks.

Igal juhul on mõttetu loota minimaalpalga tõusust tõkendit ümbrikupalga maksmisele. Kes seni maksis töötajale ametlikult 450 krooni, maksab nüüd 680 krooni kuus, ka maksud ei suurenenud just tapvalt, sotsiaalmaksu osas tuleb aastas näiteks rohkem maksta 552 krooni. Pigem on minimaalse kuupalga tõus nuhtluseks neile kümnetele erastatud riigiettevõtete omanikele, kes kannavad erastamisagentuuri ees kohustust säilitada töökohad. Hulga nn surnud hingede pealt maksude maksmise asemel võiks ju suurendada investeeringuid või heldemalt tasustada tegelikke töötajaid.

Maksuvarjamise ja ümbrikupalga vastu saab üsna lihtsalt. Kiiremas korras tuleb vastu võtta pensioniseadus, mis seaks vanaduspensioni sõltuvusse töötaja ametlikust sissetulekust. Loodetavasti juba õige peatselt riigikogu selle sammu ka astub. Lõppude lõpuks jääb teatud osa ettevõtjaid, eriti neid, kelle firmas liigub palju sularaha, maksma minimaalset kuupalka koos ümbrikupalgaga. Nende äri ei kannata järelikult ausat mängu välja. Ja kui nad kosuvadki, ei luba eduka ettevõtte imago neil ehk uuesti nii madalale laskuda.

Jaga lugu:
Hetkel kuum