7 jaanuar 1996

Leiva kallinemise põhjus peitub jahuhinna tõusus

21 ettevõtet ühendava leivaliidu esimees Arnold Kimber kinnitas, et tegemist ei ole ettevõtete omavahelise kokkuleppega rikastumise eesmärgil, vaid teravilja hinna ja elukalliduse järsust tõusust tingitud probleemistikuga. Valitsuse ebasoodne põllumajanduspoliitika pole põllumehi külvama motiveerinud ja on tekitanud olukorra, kus siseriiklikud nisu- ja rukkivarud on ammendunud, tõdevad asjaosalised.

«Hinnatõusuga lähevad meie makaronid ja küpsised kallimaks kui importtooted,» ütles Kimber, kes on ühtlasi jahutooteid valmistava ASi Vilma tegevdirektor. «Teadlikult tahtsime selle asja nii panna, et riik hakkaks ükskord aru saama, et kui me ise ei tooda midagi, siis varsti ostame kõik, kaasa arvatud leiva, välismaalt,» lisas ta.

Tartu viljasalve Jõgeva viljahoidla juhataja Väino Luhti hinnangul oleks jahutoodete kallinemine ära jäänud, kui riik poleks viljaraha maksmisega paljudel juhtudel üle aasta venitanud, oleks talunikele garanteerinud vilja varumise ja sõlminud eellepinguid ka selleks aastaks. «Põllumees on küllaltki suur patrioot ning kui ta oleks kasvõi osa raha kätte saanud hiljemalt varumise ajaks, oleks ta uuesti külvanud,» lausus Luht. «Mõndkümmet miljonit krooni riik lihtsalt ei leidnud, et anda seda ajal, kui oli tarvis osta kütust, teha künnitööd ja külvata.»

Arnold Kimberi väitel aitaks jahutoodete hinnatõusu stabiliseerida riigireservis oleva rukki hinna vabastamine tasemeni ligi 1500 krooni tonni pealt. Kui seda ei juhtu, kallinevad jahutooted ilmselt tulevikus vähehaaval veelgi, möönis Kimber.

Ta kinnitas, et arvesse võttes ühiskonna kriitilist reaktsiooni, kus leivatootjatele heidetakse ette pagarite rikastumist, ei pea ta selliste avalduste tegemist tulevikus võimalikuks. «Arvestades praegust kogemust, me enam ilmselt avaldusi ei tee, vaid lihtsalt tõstame hinda,» märkis Kimber.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees, keskfraktsiooni liige Tiit Made lausus, et valitsuse poliitika tõttu on nüüd kahetsusväärselt selge, et vilja import Eestisse on programmeeritud vähemalt 1997. aasta sügiseni.

«Ma ei näe siin midagi muud, kui kahetsusväärselt tunnistada, et on tehtud majanduspoliitiline viga,» tõdes Made.

Made hinnangul toob leiva hinna tõus kaasa surve valitsusele ja eraettevõtjaile, sest töötajad hakkavad nõudma suuremaid palku. «Kahtlemata on igasugune hinnatõus tagasilöögiks praegusele valitsusele, kes on lubanud inflatsioonitaseme hoida meeldivalt madala, kuskil 20 protsendi piires,» ütles Made.

Arnold Kimberi sõnul ei ole hinnatõusu arvestatud mitte ainult jahu kallinemine, vaid ka elektri, kütuse ja üldine 23protsendiline elukalliduse tõus. Arvestatud on ka leivatööstuse küllaldase rentaablusega, mis Kimberi hinnangul ei tohi jääda alla viieteistkümne protsendi.

«Tööandjana ots-otsaga kokku tulla ning ainult inimestele palka maksta on küll väga üllas, aga jama,» nentis Kimber. «Selleks, et maailmatoodanguga konkurentsis püsida, on tarvis investeerida. Kui sul pole aga piisavat kasumit, ei saa sa isegi mitte laenu.»

Hetkel kuum