7 jaanuar 1996

Norra ja Euroopa Liidu suhted pingestuvad

Euroopa Liit kehtestas Norra lõhele uue minimaalhinna seepärast, et kaitsta oma lõhekasvatajaid. Uueks minimaalseks kilohinnaks sai 48,60 Eesti krooni, kusjuures enne seda oli see alla 40 krooni.

«Otsus on suhteliselt leebe ja ilmselt suudame selle üle elada,» ütles Norra kalandusminister Jan Henry T. Olsen, kellele üldiselt on Euroopa Liidu diktaat vastumeelne.

Osa Norra lõhekasvatajaid suhtus «karistusse» lausa positiivselt, kuna see tagab kõrgema hinna ega ehmata ostjaid eemale. Nad on välja arvutanud, et hinnatõusu tõttu teenivad nad sel poolaastal kuni 900 miljonit lisakrooni.

Lõhekasvatus on Norras suurtööstus, mille aastakäive ulatub umbes 12,6 miljardi Eesti krooni piiresse. Viimase kümne aasta jooksul on kasv olnud 25 protsenti aastas ja maailma lõhetoodangust annab Norra ligi poole.

Selle aasta algul tahavad Norra, ?oti ja Iiri lõhekasvatajad luua naftatootjate eeskujul «lõheopeci» ehk oma kartelli, mis kujundaks hindu ja hoiaks ELi komisjoni mängust väljas.

Kuid lõhe ei ole ainus asi, mis ELi ja Norra suhetele varju heidab. Möödunud suvel kehtestas Norra mõnede töödeldud põllumajandustoodete suhtes üsna kõrged tollimäärad. EL on seetõttu esitanud Norrale noodi.

Norra võttis kõrged tollid kasutusele enne kavandatud ELi ja Norra tollimääradealaseid läbirääkimisi. Ilmselt oli Norra eesmärk tollide kõrgeksajamisega kaubandusläbirääkimistel kauplemisruumi juurde hankida.

Seni ei ole läbirääkimised aga tulemusi andnud, ehkki Euroopa Liidu ja EFTA vahel sõlmitud Euroopa majanduspiirkonna leping on jõus juba kaks aastat. EL on lubanud rakendada paragrahvi, mis lubab ühel osapoolel peatada import.

Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa Norrasse eksportijad on esitanud kaebuse ELi komisjonile, ning Norra importijad on kulutanud rohkesti raha, et säilitada oma turuosa kõrgetest tollidest hoolimata. Neile on lubatud, et praegused tollimäärad on ajutised ja langevad peatselt mõõdukale tasemele. KL

Hetkel kuum