7. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Peipsi põhjaosas valitseb monopol

Ivanovile kuuluvale perefirmale Peipus pole antud tegutsemisluba, eelmisel aastal keelduti ka kalapüügiõiguse andmisest. Talt on ära võetud maatükk, millele Peipus jõudis ehitada randumissilla ja tõmmata elektriliini. Ivanov hindab firmale eelmisel aastal tekitatud kahju vähemalt poole miljoni krooniga ja kavatseb välja nõuda kahjutasu Ida-Viru keskkonnaametilt, kes keeldub kalapüügiõiguse andmisest.

Piltlikult on AS Peipus suletud ringis. Alajõe vald ei soovi 1991. aastal loodud firmale tegutsemisluba anda, kuna Peipusel puudub kalapüügiluba. Ida-Viru keskkonnaamet ei näe võimalust eraldada kalapüügiluba, kuna puudub tegutsemisluba. «On jah surnud ring, aga mu jurist ei luba tegutsemisluba anda,» põhjendab vallavanem Juri Kuzmin.

1994. aastal andis Alajõe vallavalitsus korralduse Peipus likvideerida, põhjuseks toodi puuduv tegutsemisluba. Õnneks pole asi nii kaugele läinud ja firma on praegu ametis ümberregistreerimisega äriregistrisse.

Peipsi järve selle osa kalapüügiõigused, mis jäävad Ida-Viru maakonna piiresse, kuuluvad juba praegu peaaegu täielikult firmale Peipsi Laine. Eelmiseks aastaks ette nähtud 1500 võrgupüügiõigusest sai nimetatud firma enda käsutusse valdava enamuse. AS Peipus taotles luba sajale püügivõrgule ega saanud ühtegi.

«Peipsi Laine on monopoolne, ta eesmärk on okupeerida kogu järv, ta ei arvesta teisi,» väljendub mitmeaastasest ahistamisest tülpinud Ivanov emotsionaalselt. Ivanov on kõik Peipuse vastu suunatud rünnakud kohtusse andnud. Kaheksast protsessist kolm on pooleli, viis lõppenud Peipuse võiduga.

Ida-Viru maakohus on otsustanud, et maakasutusõiguse tühistamine Alajõe vallavolikogu poolt 1994. aasta kevadel on ebaseaduslik, samuti keeldumine Peipusele tegutsemisloa andmisest. Kohalik võim on kohtuotsustele vilistanud. Vallavolikogu on põhjendanud oma seisukohti sellega, et kuna Peipus pole midagi teinud Vasknarva sotsiaalsfääri arendamiseks ja et kalapüüki järvel on piiratud, keelata firmal igasugune tegevus Alajõe valla territooriumil ja vabastada maa-ala, mida ta kasutab.

«Ma ei saa aru, kuidas riigivõim võib selliselt käituda,» imestab Ivanov. «Oleksin ma korda saatnud midagi seadusevastast! Maksuametil ega mereinspektsioonil pole Peipusele midagi ette heita, ma pole millalgi seadusi rikkunud. Tahan vaid tegeleda oma äriga ja mulle tundub, et Eestis kui avatud turumajandusega riigis peaks see võimalik olema.»

Eesti põhiseaduse §13 sätestab, et igaüks on kaitstud riigivõimu omavoli eest. «Seega tuleb otsuseid, mida riigiasutus pole olnud pädev vastu võtma ja mille vastuvõtmiseks puudus seaduslik alus või mis rikuvad eraõigusliku juriidilise isiku seadusega kaitstud õigusi, lugeda riigivõimu omavoliks,» leiab Ivanov.

Ida-Viru maakohtu otsus kohustas vallavalitsust uuesti läbi vaatama Peipuse tegutsemisloa saamise taotluse, aga kohalik omavalitsus pole seda otsust täitnud. «Peipus esitas avalduse täitevametile, et see pööraks otsuse täitmisele. Täitevamet kutsus Kuzmini välja, ei miskit,» räägib Ivanov. «Täitevametil on õigus määrata vallavalitsusele trahvi kuni 2000 krooni.»

Vallavanem ei tagane. «Kui Peipus tookski siia uue avalduse tegutsemisloa saamiseks, ma ei rahuldaks seda,» väidab Juri Kuzmin. «Mu jurist kinnitab, et tal pole selleks õigust.»

Ivanov pole Kuzmini hinnangul sugugi aus ärimees. «Tema firmalt ei laekunud vallale makse, sest töötajad ei ela meie vallas. Peipus ei täitnud ka võetud kohustusi valla sotsiaalsfääri arendamisel. Ei taha vallas kauplust avada, nagu lubas,» võtab Kuzmin kokku oma arvamuse Ivanovist.

«Inimesed kohapeal vaatavad asjadele teise pilguga. Mis te arvate näiteks sellest, kui firma veab iga nädal linna 10 000 kilogrammi kala, deklareerib aastas aga 7000 kilo?» küsib vallavanem. «Meil on pensionäride vald, ääreala,» rõhutab Kuzmin.

Ivanov oli varem valmis toetama iga Vasknarva küla pensionäri saja krooniga kuus, kuid vald polnud sellest huvitatud.

Ida-Viru keskkonnaameti juhataja Aado Endoja hakkab jutustama kalandusalase seadustiku puudulikkusest. Lõpuks jõuab ta ka Peipuseni. «Ei ole mingit suure ja väikese kalurifirma vägikaikavedu. Meie siin näiteks lihtsalt ei tea, kui palju Peipsis üldse kala on,» hämab Endoja. «Keegi peaks meile täpsed kogused nimetama, siis saame neid ka jagama hakata.»

Endoja märgib siiski, et Ida-Virumaale jääva Peipsi järve osas omab kalapüügiluba vaid Peipsi Laine ja veel üks väike kalurifirma.

«Peipuse kalapüügiluba 1995. aastaks ei pikendatud, Alajõe vald tahtis nii,» tunnistab Endoja. «Tol momendil oli vald Peipsi Laine poolel, aga ma ei usu, et see enam nii on,» lisab ta.

Vadim Ivanov on kalapüügiloa andmatajätmise kohtusse kaevanud ja sel neljapäeval tuleb Ida-Viru ringkonnakohtus arutusele esimeses ringis kaotajaks jäänud keskkonnaameti apellatsioon selles küsimuses. «Meil on tõsine kavatsus esitada keskkonnaameti vastu tsiviilhagi ja nõuda välja firmale tekitatud kahju,» räägib Ivanov. Teda ajab vihale riigiametnike omavoli ja vastutustundetus.

«Kusagil mujal Eestis pole sellist olukorda, kus suurem kalurifirma üritab kohaliku omavalitsuse toel väiksemat alla kugistada,» jätkab Ivanov. «Ei Haapsalus, Pärnus ega isegi Tartumaa poole jääval Peipsi osal pole sellist väljasöömise poliitikat. Siin aga on Peipsi Laine haare nii tugev, et raske on vastu seista.»

Praegu elatab Ivanovi peret kalasuitsutusahi. Perepea ostab Tallinnast skumbriat ja turustab seda pärast suitsutamist Ida-Virumaal. Peipusele kuuluv kalapüügilaev on koos meeskonnaga renditud ASile Kallaste Kalur, et laev seisma ei jääks.

«Minu firma püügimaht aastas võiks olla 30 tonni kala,» unistab Ivanov ajast, mil Peipus jälle ametlikult Peipsile minna saab. «Tegin omal ajal Peipsi Lainele ettepaneku, et meie hakkame kala püüdma ja nemad seda töötlema. Seegi ei leidnud heakskiitu,» lõpetab Ivanov.

Jaga lugu:
Hetkel kuum