11. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Lembitu erastamistüli jõuab otsaga kohtusse

RASi Lembitu senine peadirektor ja ASi Klausel esindaja Enno Müür ütles, et kõigile Lembitu erastamiskonkursil osalenud firmadele oli teada, et müüki lähevad kõik ettevõtte aktsiad. Vahetult enne erastamiskonkursi võitja väljakuulutamist selgus aga, et erastatakse vähem aktsiaid ja konkursi võitis 51 protsendi aktsiate suhtes pakkumuse teinud AS Rajaleidja.

Müür leidis, et tegu on erastamistingimuste muutmise kaudu ühe pakkuja soosimisega. «Klausel esitas kolmapäeval erastamisagentuuri nõukogule protestikirja kahtlusega erastamisotsuse õigsuse suhtes ning ilmselt kavatseme asja kohtusse anda,» teatas Müür. «Meil on kindlaid fakte ASi Rajaleidja ja erastamisagentuuri vahelise koostöö kohta erastamiskonkursi ajal,» lisas ta.

ASi Rajaleidja omanikud Erik Sepping ja Mart Varjun töötasid kuni 1995. aasta jaanuarini erastamisagentuuris. Rajaleidja loodi 20. jaanuaril 1995.

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet kinnitas, et midagi seadusevastast erastamisagentuuri nõukogu otsuses ei ole. Aktsiate hulk oli määratlemata

«Lembitu erastamiskonkursi väljakuulutamisel ei olnud märgitud, et pakkumused tuleb teha saja protsendi Lembitu aktsiate kohta,» märkis Sarnet.

Äripäevale on erastamisagentuurile lähedalseisvad isikud öelnud, et erastamisagentuuri nõukogu tunnistas erastamiskonkursi võitjaks Rajaleidja suuresti seetõttu, et konkureerivad pakkumused esitanud AS Klausel ja AS Lembitu E on seotud RASi Lembitu poolt sõlmitud kahtlaste lepingutega. Neis on märke riigivara kantimisest erafirmadele, ütlesid nimetatud isikud.

Riigikontrolli esimese osakonna peakontrolör Olav Lüüs ütles erastamisagentuuri endiste töötajate eras-tamisprotsessis osalemise kohta, et Eestis pole see seadusega keelatud. «Paljudes teistes riikides on selline tegevus lausa välistatud just seadustega,» teatas Lüüs samas.

Rajaleidja esindajad ei soovinud praegu Lembitu erastamisprotsessi kommenteerida.

RASi Lembitu peahoone Viru tänav 11 haldaja ASi Sindent tegevdirektor Gotthard Blös ütles, et kohe pärast erastamisagentuuri nõukogu otsust Lembitu aktsiate müügi kohta tulid Rajaleidja esindajad ettevõtte ruumidesse ja asusid tegutsema kui omanikud.

Nad kehtestasid hoonesse sissepääsu korra, mis oli Sindenti allrentnike jaoks ahistavad, rääkis Blös. Ta väitis, et Rajaleidja esindajad tekitasid ka otsest majanduslikku kahju.

Omanike vahetuse käigus on Lembitu direktori kabinetist läinud kaduma 540 000 krooni. Politsei on raha kadumise kohta algatanud juurdluse, kellelegi süüdistusi esitatud pole.

Jaga lugu:
Hetkel kuum