Strandberg ostis võlanõude Püssi puidukombinaadi vastu

ASi Repo Püssi Vabrikud peadirektor Rein Kuusmik ütles, et majandusministeerium otsustas 1994. aastal Püssi kombinaadi võlgnevuse Eesti Kütusele kombinaadi bilansist kustutada. Eesti Kütuse esindajad on aga seisukohal, et ministeeriumi otsus ei tähenda võla kustutamist.

«Seisukoht, nagu oleks tegemist kustutatud võlaga, on ekslik,» lausus Marek Strandberg. Tegemist oli lootusetu võlaga, mis kantakse bilansivälistele kontodele, sest osa võlgade kajastamine bilansis ei anna ettevõttest adekvaatset ülevaadet, selgitas Strandberg ning lisas, et võlanõue jääb ikkagi üles.

Strandbergi sõnul on ettevõtte võlga võimalik kustutada vastastikuse kokkuleppe või maksete alusel. Ministeerium saab võla kustutada vaid juhul, kui see on seotud riigimaksudega.

Kuna Püssi kombinaat on võla olemasolu hiljem kinnitanud ja ministeerium ei ole selle kustutamisest teatanud ning võlg on erastamislepinguga kantud makstavate võlgade nimekirja, siis avaldasid juristid lootust, et võlga on võimalik kätte saada, rääkis Strandberg. Ta lisas, et võlanõude ostnud rahvusliku puhta ja rakendusliku keemia fondi on asutanud mitmed eraisikud ja see finantseerib Tartu ülikooli teadlaste ja töötajate tegevust, mis on seotud innovaatiliste projektidega. Strandbergi sõnade kohaselt on võlanõuete ostmine üks viis rahastamisvahendeid leida.

Püssi puitplaatide kombinaat ostis alates 1991. aastast Eesti Kütuselt kütust, kuid jättis selle eest tasumata. Nii tekkis ettevõttel 3,6 mln kroonine võlg, mis kajastus kuni 1994. aasta märtsini kombinaadi bilansis. Sama aasta veebruaris oli majandusministeerium otsustanud reorganiseerida ja kanda maha mitmekümne riigiettevõtte võlgnevused, teiste hulgas ka Püssi kombinaadi võlg Eesti Kütusele.

Rein Kuusmik ütles, et pärast kombinaadi erastamist tõstis Eesti Kütus võla uuesti üles. «Kuna võlga tegelikult ei ole, siis ei hakanud me Eesti Kütusega võla tasumisest rääkima,» lausus ta. «Käesoleva aasta alguses sain ma aga oma tuttavate kaudu teada, et kustutatud võlg on maha müüdud.»

Kuusmiku sõnutsi keeldus Eesti Kütuse peadirektor Toomas Saks kombinaadi erastanud Repo Püssi Vabrikutele avalikustama võlanõude ostjat. Kuusmik lausus, et Saks andis ettevõtte esindajale vaid mobiiltelefoni numbri ja soovitas helistada. Nimetatud mobiiltelefonil vastas Marek Strandberg.

Püssi kombinaadi ja Eesti Kütuse vahelist võlasuhet kommenteerides kinnitas Toomas Saks, et võlg on kogu aeg olnud ja keegi ei ole seda kustutanud. Ta lisas, et võlanõude müümiseks andis loa majandusministeerium. Samas ei nõustunud ta avalikustama, millise hinnaga Eesti Kütus võlanõude edasi müüs.

Püssi kombinaat vaidleb ka ASiga Veli ja Veljet, kes esitas kombinaadi vastu kohtule hagi. Rein Kuusmiku sõnul nõutakse hagis 1992. a sõlmitud lepingu täitmist. «Leping on kombinaadile kahjulik, ei saa aru, miks see üldse sõlmiti,» lisas ta.

1992. aastal sõlmis Püssi kombinaat Soome firmaga Veli ja Veljet lepingu, mille järgi kohustus Soome firmale fikseeritud hindadega müüma poole kogu oma toodangust, kuid mitte vähem kui 40 000 m³ aastas. Samuti sai Veli ja Veljet kombinaadi toodangu ainumüügiõiguse Soomes.

Repo Püssi Vabrikuid nõustava vandeadvokaadi Aare Targa hinnangul pole seda lepingut võimalik täita, sest kolme aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist ei saa-nud kombinaat ühtegi tellimust toodangu tarnimiseks.

Püssi kombinaat uuris firma Veli ja Veljet tausta ning selgus, et Soomes pole sellist firmat registreeritud ja firma esindajana lepingule alla kirjutanud Veli-Matti Kosonen on Soome kaubandusregistri andmetel pankrotis.

Et vaidlusalune leping on sõlmitud firmaga Veli ja Veljet Oy, aga hagi esitas väidetavalt Kirde-Eestis tegutsev AS Veli ja Veljed, arvas Tark, et kohus hagi arutama ei hakka. Aluseks on fakt, et hagi esitaja ja lepingu sõlmija pole üks ja sama juriidiline isik. Maksuameti ja majanduspolitsei andmetel ei ole Eestis firmat Veli ja Veljed.