16 jaanuar 1996

Soomet vaevab rahaküllus

1980. aastate lõpul voolas raha hoogsalt tarbimisse. Kui võlgadel põhinev nõudlus muudkui kasvas, kerkisid samal ajal tohutult kinnisvara hinnad.

1990. aastate algul olid ekspordifirmad tugeva margaga püstihädas. Marga väärtuse kaitsmisel tõusid intressid kõrgustesse. Firmad võtsid «tarkade» nõu kuulda ja tegid miljarditesse ulatuvaid valuutalaene.

Kõrged intressid panid kogutoodangu kasvule pidurid peale. Kinnisvara hind langes. Võlgadel ei olnud enam piisavat omandikatet. Ilma tõelise tagatiseta tuli laenurahast puudus kätte. Ainsaks laenutegijaks jäi riik. Soome keskpank on hoolsalt hoidnud viimased viis aastat inflatsiooni madalal, mis on võimaldanud intresse üha vähendada.

Teatavasti on majandus siis tasakaalus, kui säästmine on sama suur kui investeeringud. Olles eelmisest korrast hellaks muutunud, ei taha inimesed enam uusi võlgu teha. Ka firmad ostavad masinaid vaid tulude, mitte laenu arvel.

Osa ökonomiste ennustab, et Soome võib tänavu langeda likviidsuslõksu. Sellise lõksu eest hoiatas majandusteadlane John Maynard Keynes juba 1930. aastatel. Tema väitel muudab kriis inimesed üliettevaatlikuks, mis aeglustab tarbimist ja viib majanduse uude kriisi. Soome majandusasjatundjad on juba hakanud rääkima võimalikust kriisist. Raha peitmine padja alla võib tänavu muutuda tõeliseks ohuks. KL

Hetkel kuum