18. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Erastamisagentuur likvideerib riikliku aktsiaseltsi Tarkon

EEA peadirektor Väino Sarnet ütles, et Tarkoni erastamispakkumustes ei ole seni olnud sellist, mis kataks kõik ettevõtte võlad. «Umbes kaks kolmandikku ehk ligi 20 mln krooni Tarkoni 29 mln kroonisest koguvõlast on riigi maksuvõlad ja ravikindlustusvõlad, ülejäänud 9 mln on ettevõtte võlgnevused teistele ettevõtetele,» rääkis Sarnet.

EEA-le laekus Tarkoni ostusoove kõigis pakkumisvoorudes. Erastamise vältel lahutati Tarkonist Staadioni 73 asuv 20 000 m² suurune tootmiskompleks, elumajad ja keskkatlamaja. «Kui müüdava firma vara vähendati, oleks samas proportsioonis pidanud kahandama ka firma võlgu,» lausus Tarkoni arendusdirektor Villu Erlich.

Sarneti sõnul Tarkoni võlad pidevalt kasvavad ning riigile on kasulikum ettevõte likvideerida. «Likvideerimise käigus varad müüakse, saadud raha eest kaetakse võlad,» teatas Sarnet. Tema sõnul moodustatakse lähiajal erastamisagentuuri juhtimisel likvideerimiskomisjon, kes hakkaks kreeditoridelt nõudeid koguma.

Likvideerimine võtab tsiviilseaduse üldosa järgi aega, teatas Sarnet. Likvideerimiskomisjon võtab ettevõtte haldaja funktsioonid üle, st peab ettevõttele andma juhised, millist tootmist jätkata, milline on majanduslikult õigem lõpetada. Ettevõtte müügi viisi peab otsustama likvideerimiskomisjon.

Likvideerimine sarnaneb pankrotiga, kuid erinevus on, et pankroti puhul ei pea kõiki nõudeid alati 100% täitma, likvideerimise käigus tuleb täita, lausus Sarnet.

«Kui seda ei suudeta, võib likvideerimine üle minna pankrotiks,» lisas ta. Viimase aasta jooksul on Tarkoni juhtimise ja raamatupidamisega tutvunud EBRD spetsialistid, kes aitavad koostada ettevõtte uut äriplaani. «Tarkon on suuteline töötama, kuid pole võimeline lähema 2--3 aasta jooksul tasuma maksuvõlga,» sõnas 1993 jaanuaris tehast juhtima tulnud Toomas Noorem.

«Loomulikult ei leidnud EEA Tarkonile ostjat, kui tahtis firma müümisel kaasa anda kogu võlakohustuse,» märkis Noorem. Tema arvates saab riik töötava ettevõtte likvideerimisest ainult kahju ja olemasoleva vara müügist laekub vähem raha kui erastamise puhul.

Tartu linnapea Väino Kull kuulis RASi Tarkon likvideerimisest Äripäeva ajakirjanikelt. «Mulle on see ebameeldiv üllatus, et likvideeritakse ilma meiega nõu pidamata Tartu üks suuremaid tootmisettevõtteid,» ütles Väino Kull.

Endine Tartu suurim tootmisettevõte Tartu kontrollaparatuuritehas, kes alates 1993. a kannab RASi Tarkon nime, alustas tööd 1993, mil aastakäibeks saavutati 43 mln krooni ja töötajaile suudeti välja maksta palgavõlg.

1994. a õnnestus saada 140 mln kroonine tellimus Venemaalt, millest realiseeriti vaid 15 mln. Vene lennukitööstusele aparatuuri tootnud ettevõte muutus Rootsi suurkontsernidele allhanketööde tegijaks. Rootsi saadetakse praegu mobiiltelefoni saatejaamade osasid ning joonkoodi printerisõlmi. Eesti tarbeks valmistati mullu 300 kaarditaksofoni, tänavune tellimus on nelisada taksofoni.

Jaga lugu:
Hetkel kuum