18. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Kõik firmad ei saa järelmaksta EVPdes

Erastamisagentuuri (EEA) avalike suhete osakonna teatel otsustati seada piiriks 1993. aasta juuli selletõttu, et siis hakkas kehtima erastamisseadus.

Seadusest tulenevalt sai EEA määrata oma korraldusega, et ostja võib ettevõtte eest osaliselt maksta EVPdes. Kuna varem sellist seadust ei olnud, siis ei hakatud ka enne 1993. aasta juulit sõlmitud lepingute suhtes EVPdes tasumise õigust määrama, selgitati erastamisagentuuris.

EEA avalike suhete osakonna teatel puudutavad enne 1993. aasta juulit sõlmitud erastamislepingud peamiselt väikeprivatiseerimist. Suuremaid objekte oli selleks ajaks erastatud agentuuri andmetel kümmekond (täpsemat arvu ei osanud agentuur öelda). RASid Suva ja Sulev jäid soodustusest ilma

Ühed esimesed suurfirmad, mis Eestis erastati, olid RAS Suva ja RAS Sulev. Suva erastamisleping sõlmiti ASiga Sukktokk 31. mail 1993 ja see hakkas kehtima sama aasta 3. juunil. Ettevõtte ostusumma oli 10,2 miljonit krooni ja ostjal on võimalik see tasuda kümne aasta jooksul. Sulevi ostusumma oli viis miljonit krooni ja erastamisleping sõlmiti ASiga Sule 21. mail.

ASi Suva juhatuse aseesimees Viktor Saarestik ütles, et Suva on saatnud EEA-le kirja, milles soovib pool seni maksmata ostusummast tasuda EVPdes. Seda, et tegelikult Suva ja Sule kohta EVP-soodustus ei laiene, ei teadnud veel eile kummagi ettevõtte juhid.

Kui ettevõte tasub osa ostusummast EVPdes, peab firma sama suures ulatuses tegema 1998. aasta 31. detsembriks sissemakse oma aktsiakapitali. Kui ettevõte seda kohustust ei täida, karistab EEA firmat leppetrahviga, mis on 125% investeerimata jäetud summast.

Jaga lugu:
Hetkel kuum