25. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Clinton ei pakkunud eelarvevaidluse lahendust

Oma iga-aastases esinemises USA kongressi ees tutvustas president Clinton ohtrasõnaliselt oma sotsiaalmajanduslikke plaane, kõneldes nii maksude kärpimisest kui tervishoiust, nimetamata seejuures kordagi keerulise eelarveprobleemi võimalikke lahendusi.

Clinton tegi seadusandjatele ettepaneku suurendada hetkel 4,9triljonist riigivõla ülempiiri ning hoiduda edaspidi valitsusasutuste uuest sulgemisest olukorras, kus see viimastel kuudel kaks korda on juhtunud.

Mitme majandusteadlase arvates võivad finantsturud presidendi kõnele reageerida negatiivselt, nähes selles märki kahe poole suutmatusest jõuda enne novembrikuiseid presidendivalimisi föderaaleelarve seitsmeaastases tasakaalustamisprogrammis kokkuleppele.

«Presidendi kõne ei viidanud sõnagagi sellele, et eelarvekõnelustes on oodata kokkulepet. Kõne teema oli konservatiivne ja mõnevõrra lepitav, kuid tegelikkuses ei viidanud miski võimalikule edasiliikumisele,» kommenteeris kõnet firma Aubrey, Lanston & Co peaökonomist David Jones.

Teised analüütikud nägid esinemises positiivseid tendentse kasvõi üksnes seepärast, et see ei teravdanud olukorda niigi ärritatud poliitilisel areenil. President jättis kasutamata võimaluse süükoorem valitsusasutuste sulgemise eest vabariiklaste õlule veeretada.

Presidendi kõnes oli kaks olulist uut elementi -- ettepanek rakendada Valge Maja ja vabariiklaste eelarvekavadest see osa, milles poolte vahel lahkarvamusi ei esine, ning väide, et suure valitsuse ajajärk on ümber saanud. «See oli huvitav avaldus demokraadist presidendi suust,» ütles firma Daiwa Securities America Inc peaökonomist Michael Moran.

Majandustegelasi ei lohutanud aga sugugi presidendivalimistel Clintoni ühe peamise vastase, senati enamuse esindaja Bob Dole'i poolt vabariiklaste nimel kõnele antud kommentaar.

Dole nimetas presidenti peamiseks takistuseks eelarve tasakaalustamisel ning tõotas eelarvedefitsiidi kõrvaldada ka siis, kui kõnelused Valge Majaga liiva jooksevad. Dole'i vastusest võib järeldada, et vabariiklased on eelarvekõnelustel kokkuleppe saavutamisest loobunud.

Nii president kui Dole soovisid eelkõige avaldada muljet oma valijatele, mitte aga tutvustada valitsuse samme riigi ees seisvate probleemide lahendamiseks või leevendada turgudel tekkinud pingeid. Selline taktika annab Wall Streetile eelarverindelt vähe konkreetset informatsiooni ning viimase paari päeva jooksul on USA väärtpaberiturud olnud kongressi ning Valge Maja ametnike pöörase retoorika pillutada.

Presidendi kõne järel kordas esindajatekoja enamuse liider Dick Armey oma nädalavahetusel tehtud avaldust, et kongressi otsus välisvõla lubatud määra tõsta saab olema tingimuslik.

Võlapiiri suurendamise tingimuste nimetamine muutis turud rahutuks kartuses, et USA valitsus ei tule toime oma rahaliste kohustuste täitmisega. Seniajani pole seda veel juhtunud ning analüütikute arvates on see nüüdki ebatõenäoline.

Üks USA juhtivaid majandusteadlasi David Munroe väitis, et ei näe olulisi uusi arenguid kahe poole omavahelistes kõnelustes, kuid tundis kergendust presidendi kõne optimistlikust toonist.

Salvava rünnaku asemel esines president Clinton pigem tasakaaluka lepitaja rollis. Samas on avaldatud tema kõne suhtes ka pettumust ning heidetud ette juba tuttava materjali ülekordamist. REUTER

Jaga lugu:
Hetkel kuum