25 jaanuar 1996

Sadam usaldab suuri kliente

Intervjuu RE Tallinna Sadam finantsdirektori Toomas Kitsinguga

1993--1995 on uuendatud reisiterminaalid ja sadama peahoone, Muuga sadamas on teostatud mitu suuremat hüdroehitust. Kuna ehitustööde aastane maht on ulatunud 350 miljoni kroonini, on tegijaid väga palju olnud. Peale SRV Eesti Ehituse (SRV EE) teevad meil suuremahulisi töid näiteks EMV Paldiski sadamas ning Eesti Vesiehitus kesklinna sadamas. Need on 30--40 miljonilise mahuga lepingud.

SRV EE sõlmis eelmisel aastal lepingu Pakterminaliga juba 2 valminud kai ehitamiseks, samuti populaarse 7. kai ehitamiseks. Viimase kohta võib öelda, et Muuga sadama tehnilise personali poolt projekti ettevalmistamine töövõtjatele ei olnud just päris tasemel, kuid töö on kulgenud graafiku järgi ning kai valmib suvel.

D-terminaali ehitab Eesti Ehitus koostöös firmaga Koger & Sumberg. D-terminaali ehituskonkursist võtsid osa kõik vähegi tuntumad ehitusfirmad -- neid oli ligi 20. Antud otsus on kinnitatud ka haldusnõukogus, valitud on optimaalne variant ning odavaim hind. SRV EE teostas töid sadamas eelmisel aastal 50 miljoni krooni ulatuses -- see on viiendik eelmisel aastal teostatud tööde kogumahust.

Seda küll, kuid see määrus annab mitmeid võimalusi. Peame arvestama, et kui kuulutada välja avalik konkurss tööle, mis on jõukohane paljudele, tuleb sinna kuni 50 pakkumust. Meie töötajatel kulub tohutu aeg, et valida sealt välja õigeim. Võib arvata, et vähemalt 20 firmat ei ole tulemustega rahul. Kui valitakse välja kõige odavam pakkumine, siis kritiseerivad teised, et sel firmal puudub kogemus ja praktika.

Hüdroehitust loetakse üsna kalliks eriehituseks. Projektidega suurusjärgus 50--100 miljonit riskida aga ei saa. Avalikel konkurssidel oleme väiksema mahuga vesiehitustöödele saanud 5--10 pakkumist. Võib juhtuda, et odavama pakkumise teinud firmal vajalik töökogemus üldse puudub.

Meie oleme omalt poolt seotud kaubalepingutega ning spetsiaalehitus tuleb teatud kuupäevaks lõpetada, vastasel juhul ähvardavad sadamat trahvid. Seetõttu ongi mõnikord otstarbekas valida ehitaja Eestist otsese hinna küsimise kaudu, nagu toimus ka 7. kai puhul. Seal osalesid kõik firmad, kes Eestis on võimelised selliseid ehitusi tegema.

Ei Muuga sadamasse ega Tallinna Sadamasse pole jõudnud ühtegi protesti firmadelt, kes kinnisel konkursil osalesid, kuigi projekt on olnud töös pool aastat.

Kui Kalev Kallo jt väidavad, et nad tegelesid sellega juba eelmisel suvel, siis tekkibki küsimus, miks on otsustatud protestida alles praegu. Võib oletada, et tegemist ei ole konkreetse konkursiküsimusega, vaid põhjuseid on rohkem.

Seda teavad täpsemalt komisjoni liikmed, kes valiku tegid. Kommentaariks võin öelda, et 6. kai ehitamine kestis poolteist aastat, mis on kaks korda lühem kui 7. kai puhul.

SRV EE andis kõik nõutud garantiid ja oli meie tingimustega nõus, kusjuures enamuselt firmadelt on nõutud ajal töövõtule äärmiselt raske garantiisid saada. Ei ole võimalik anda 100 miljonilist tööd firmale, kelle käive on 30--40 miljonit krooni. Samal põhjusel teeme heameelega töövõtulepinguid ka EMVga, tegemist on suure firmaga, kes suudab oma projektid garanteerida.

Nii nagu eksminister ajalehes väitis, polnud põhjust. Ju siis pole üldse põhjust.

7. kai küsimuse vastu pole keegi huvi tundnud, keegi pole selle kohta ka dokumente küsinud.

Sel nädalal lõpetame 96. aasta eelarve koostamise ja selle kapitaalehituse osa suuremad objektid on 7. kai, mis peab valmima suvel ja D-terminaal, mis peab valmima aprillis. Suvel teostatakse admiraliteedibasseiniga seotud ümberehitustööd. Teostatavate tööde maht on umbes sama, mis eelmisel aastal, 250--300 mln krooni.

Kui 1994. aasta novembris, mil ma siia tulin, oli firmal lühiajalisi kohustusi maksmata arvete näol 50 miljoni krooni ulatuses, siis eelmise aasta suveks muutus firma likviidseks. Üle-eelmisel aastal jäi sadam 90 miljoni krooni suurusesse kahjumisse, eelmine aasta lõpetati 70 miljoni suuruse kasumiga, netokäive oli 744 miljonit krooni.

See seisneb nelja sadama arvelduste ja juhtimise konsolideerimises. Kahes osas oleme Eestis pioneerid -- üks neist on kontserni arvelduse sisseviimine Hansapangas. Samuti koostasime esimestena Eestis koos Hansapanga ja Hoiupangaga kommertspaberite emissiooni 2-aastase programmi. Selle limiit on mõeldud sildlaenuks investeerimisprojektidele, kuni avaneb Euroopa investeerimispanga ja Kuveidi fondi krediit.

Kui tänaseni oli meil 20--30 erinevat direktorit, kelle funktsioonid olid ebaselged ja erinevalt tõlgendatavad, siis praegu kuuluvad Tallinna Sadama tegevjuhtkonda peadirektor koos 4 oma valdkonna direktoriga, sellele lisanduvad sadamate direktorid. Koondatud on ligi 200 inimest ja nagu näha, on see juba kaasa toonud mitmeid reaktsioone.

Erastamisagentuur sõlmis Credit Commerce de France juhtimisel moodustatud konsortsiumiga lepingu, mis kestab 2 aastat. Nad peaksid valmistama erastamiskontseptsiooni, võimalikud restruktureerimise alused, põhimõtted ja tootmisüksuste müügi järjekorra.

Hetkel kuum