1 veebruar 1996

Erastamisest laekuv raha ümberjagamisele

Riigi ja munitsipaalvara, korterite ja mitteeluruumide ning riigimaa erastamisest laekuv raha kavatsetakse jaotada mitme riikliku ja kohalike omavalitsuste fondi vahel. Lisaks keskkonna- ja kohalike omavalitsuste fondile eraldatakse erastamisest laekuvat raha endiselt sotsiaalkindlustuse pensioni sihtkapitalile, omandireformi reservfondile ja hüvitusfondile.

Sotsiaalkindlustuse tööhõive sihtkapitalile raha seaduseelnõu kohaselt enam ei eraldata. Riigikogu majanduskomisjoni nõuniku Sirje Viitmaa arvates ei õigustanud fond ennast, mistõttu seal olnud raha võeti kasutusele riigieelarves.

Hüvitusfondile eraldatavaid summasid soovitakse eelnõus vähendada ettevõtete vara erastamisest 10% ning eluruumide ja munitsipaalvara erastamisest 25% võrra.

Eelnõu üheks olulisemaks uuenduseks on punkt, mille kohaselt eluasemefondi raha kasutatakse tagastatud majade omanike ja üürnike vaheliste probleemide lahendamiseks. Eluasemefondiga soovitakse anda üürnikule võimalus saada odavat laenu endale alternatiivse eluaseme ostmiseks.

Eelnõu kohaselt ei ole Põhja-Eesti Pank (PEP) enam ainuke erastamise eriarvete hoidja. Valitsus koostaks eelnõu jõustudes pankade nimekirja, kus edaspidi hakatakse erastamise eriarveid avama. Et nendel arvetel toimuvat kontrollida, soovib rahandusministeerium sõlmida väljavalitud pankadega lepingud. Valiku tegemisel konsulteeritakse Eesti Pangaga.

Rahandusministeeriumi peaspetsialist Liidia Heinlo ütles Äripäevale, et PEP võib nimekirja kantavate pankade hulgast välja jääda. «PEP oli varem valitud seetõttu, et seal kuulus riigile aktsiate kontrollpakk,» selgitas Heinlo. Erastamisest laekuva raha arvetele kandmist ja selle edasist kasutamist peaksid eelnõu järgi kontrollima maavanemad koostöös rahandus- ja majandusministriga.

Hetkel kuum