6. veebruar 1996
Jaga lugu:

Windows 95st kuni lennukitööstuseni

Kui jätta kõrvale selline globaalne nähtus nagu Internet, siis tõi eelmisel aastal kindlasti paljudele kirjutavatele inimestele leiva majja Windows 95. Ikka leidis miski otsakese, kust kinni haarata ja närida -- küll on see niisu-gune ja too naasugune, kokku on aga selle kõik keeranud ei keegi muu kui keegi Bill, kes kuuldavasti hommikusöögiks paar pisikest praetud tüdrukut ja ühe soolatud misjonäri nahka paneb.

Vaadates aga asja umbes pooleaastase kogemusega -- mina otsustasin Win95 katseajaga kasutusele võtta juba enne 24. augustit -- tuleb tõdeda, et isegi mõnd tõsist ajuväänamist nõudnud probleemi arvesse võttes on Win95 kasutamise jooksul minu tööaega igat sorti muredest ülesaamiseks kulunud märksa vähem, kui varasemate Windows'i versioonide korral. Kui jätta kõrvale need programmid, mis ei käi -- ja see on reeglina suuresti nende enda programmeerijate süü, siis tundub vähemalt minule elu tunduvalt roosilisemana.

Nüüd on aga kätte jõudnud aasta 1996, ja arvatavasti pole kaugel enam ka Windows 96 -- vargsi liigub ringi Win95 parandusvariant koodnimega Nashville, mis peaks Win95 muutma tunduvalt Win95maks kui see seni on olnud. Lahtiseletatult, Win95 on varasema Windows'i ümberehitamise tulemus, mitte uus toode, ning sellise ümberehitamisega kipub ikka nii juhtuma, et lõpptulemus võib küll kena välja näha, kuid ei pruugi seepärast veel õieti töötada.

Olen mõnda aega kasutanud vaheldumisi PCd ja Apple Macintosh'i. Iga kord PC taha istudes tundub mulle, justkui sukelduksin mingisse põnevasse mängu. See arvuti tundub kiire, põneb ja loomulikult värviline. Ealeski ei või milleski kindel olla -- kogu Windows-maailm on tehismaailm, kus põrandal võib olla kiri «defineerime selle laeks», misjärel põrand vähemalt vahetevahel osutubki laeks.

Windows'i kirjutamisel on maksimaalselt püütud «kõike ära teha». Igalt poolt saab kusagile -- ka Microsoft'i loosung on «where do you want to go today?» ehk «kuhu sa sooviksid täna minna?». Iseasi, kas sul on üldse vaja kusagile minna. Mõni hiina tark arvaks selle peale, et pideva kuhugi kiirustamise käigus võib kiirustamise eesmärk meelest minna.

Mac pole pooltki nii erutav. Seal on kõik nii, nagu arvata oligi. Lohistad selle faili sinna või tolle tänna, küllap nad juba ise teavad, mis teha tuleb. Töölaud ei pea olema tehtud prügikastiga samast materjalist selleks, et neid koos kasutada saaks. Kasutajat rahuldab täielikult, et on olemas nii laud kui prügikast ja et nad on suhteliselt lähestikku. Mac oma hallika ekraanipildiga sobib kirjeldama tavalist argipäeva, kus põrand on põrand ja lagi on lagi ja toolidel istutakse, aga mitte ei lennata põrinal mööda tuba ringi.

Soov jätta võimalus ükskõik kuhu minna on muutnud Win95 mõnevõrra anarhiliseks. Üks müstilisemaid käitumisi on minu jaoks seotud fontidega. Nimelt on neid võimalik külge pookida nii, et fondid jäävad sinna, kus nad algselt olid, Win95 fondinimekirja luuakse ainult neile vastavad viited (shortcut). Tore küll, aga kui mul peaks juhtumisi mõnest fondist villand saama ja ma otsustan tema viite prügikasti visata, siis, oh üllatust, koristatakse ära ka font ise. Reaalses maailmas võiks võrdluseks tuua selle, mis juhtuks kõigi mu sõpradega kui ma kogemata oma märkmiku, kus sees viited neile (telefon jms), ära kaotaksin. Igaks juhuks säilitan ma kõiki vanu märkmikke ja ka telefoniraamatuid kindlas kohas.

Kõige lihtsam oleks sellele vastata öeldes lihtsalt, et ta on suur ja universaalne. Suur hulk inimesi on tema kallal vaeva näinud, igaüks oma jupi kallal nokitsedes. Loomulikult on saadud tulemust testitud, kuid Windowsi-sugune operatsioonisüsteem on liiga mahukas selleks, et jõuda lähedalegi olukorrale, kus kõik on testitud. Pealegi, tegemist on ju laiatarbekaubaga, mis tootja seisukohast peab olema piisavalt odav, et seda õnnestuks suures koguses maha müüa. Seega võib ta olla ka piisavalt logisev.

Hoopis erinevat suhtumist kohtaks, kui vaataks näiteks mõne lennuki juhtimissüsteemi, mille korrektsest toimimisest sõltub lennuki õhuspüsimine ja rahulik maandumine. Sellise süsteemi ülesehitamisel on lähtutud teisest põhimõttest -- saadav toode peab olema 101% töökindel. Selle põhimõtte nimel tuleb mõistagi tuua palju ohvreid, üks neist on süsteemi kõikehõlmavus -- isegi juhul, kui arvutusvõimsust jätkuks, ei tohi me lubada, et lennuki juhitmissüsteem peaks ajaviiteks tegelema näiteks reisijatele lennuki asukoha teatamisega. Loomulikult võib selleks paigaldada eraldi arvuti, mis juhtimisarvuti käest saadud andmete alusel ilusaid pilte joonistab, kuid kindlasti ei tohi need kaks toimingut käia samas arvutis, sest sellisel puhul juhtub varem või hiljem see, et arvuti unustab lennuki juhtimise ja joonistab rahumeeli televiisoriekraanile reisijatele ilusa värvilise kaare, mis adekvaatselt kajastab lennuki kukkumistrajektoori.

Miks ma sellest siinkohal kirjutan? Ei ole vist põhjust arvata, et keegi uue ja parema operatsioonisüsteemiga turule tuleks. Karta on, et Windows juhib meie elu täna ja tulevikus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum