7. veebruar 1996
Jaga lugu:

Poole ELi eelarvest neelab põllumajandus

EL finantseerib eelkõige neid tegevusvaldkondi, milles riigid on talle pannud peamised volitused. Üks tähtsamaid neist on põllumajanduspoliitika. Põllumajandustoetus, mis ulatub praegu 48 protsendini, on viimastel aastatel kahanenud ja samal ajal on kasvanud struktuuri- ja piirkondlik toetus, millest osa läheb samuti põllumajandusele.

Struktuuri- ja piirkondlikuks toetuseks kulub umbes kolmandik ELi kuludest. Sellel toetusel on üllas eesmärk: vähendada majanduslikku ja ühiskondlikku ebavõrdsust ning toetada ELi liikmesriikide vaesemaid piirkondi. Näiteks ELilt saadud toetus on ilmselgelt mõjutanud Iirimaa majandust.

Suurim netomaksja eelarvesse on vaieldamatult Saksamaa, kellel mullu kulus selleks 22,5 miljardit ECUd. Järgnesid Prantsusmaa (14 mld ECUd) ja Suurbritannia (9,5 mld ECUd). Suurimad netosaajad eelarvest olid aga Kreeka, Portugal ja Iirimaa.

ELil ei ole maksustamisõigust. Selle asemel maksavad liikmesriigid eelnevalt kokkulepitud osa lisandväärtusmaksust ja rahvamajanduse kogutoodangust (RKT). Sel aastal makstakse eelarvesse 1,21% riigi RKTst. Need kaks allikat moodustavad neli viiendikku ELi tuludest.

Kolmas põhiline tuluallikas on tollimaksud, mida liikmesmaad hangivad ELi välispiiril. 10% neist jääb riigile ja ülejäänu läheb ühisesse eelarvesse. KL

Jaga lugu:
Hetkel kuum