7 veebruar 1996

Rootsi majandus on haige

Rootsi majanduskasv ulatub käesoleval aastal napilt ühe protsendini, ilmnes Rootsi tööstusliidu teisipäeval avaldatud prognoosist. Pakutud arv on tunduvalt väiksem kui valitsuse 2,7protsendiline kasvuprognoos. Tööstusliidu arvates ei saa teoks valitsuse ennustus Rootsi liitumisest Euroopa rahaliiduga 1999. aastal.

Rootsi tööstusliit avaldas ka teiste Põhjamaade põhilised majandusandmed, mis süvendavad ettekujutust Rootsist kui Skandinaavia «haigest riigist». Edukaimat arengut ennustatakse Soomele, mille rahvamajanduse kogutoodang (RKT) suureneb tänavu 4%. Soomele järgnevad Norra (3,8%), Island (3,2%) ja Taani (2%).

Tööstusliit peab Rootsi kesise majanduskasvu põhjuseks riigi majandusstruktuuri -- selle mõttetult suurt riiklikku sektorit, liialt heldekäelist sotsiaalabi, jäika tööturgu, investeeringute ja väikeettevõtluse riskikapitali puudumist ja puudulikku koolitust. Tööstusliidu andmetel on majanduskasv peatunud kogu Euroopa Liidus. See ei jäta mõju avaldmata ka Põhjamaadele, kus viimastel aastatel on eksport toetanud majanduskasvu märksa rohkem kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

Käesoleval aastal avaldab majanduse aeglane kasv Rootsile rohkem mõju kui teistele Skandinaaviamaadele. Tööhõive väljavaated Rootsi tööstuses ei parane ja perede tarbimine halveneb, ütles tööstusliidu esindaja Ole Virin. Riigi majanduslikult aktiivsest rahvastikust on aastas tööta keskmiselt kaheksa protsenti.

Soomele ennustab Rootsi tööstusliit käesoleval aastal kasvu 4% ja tulevikuväljavaated peaksid olema soodsad. Siiski ei usuta eriti tööpuuduse vähenemisse, mis ulatub 19 protsendini. Aastail 1997--1999 tuleb Soomel kokku hoida umbes 26 miljardit Eesti krooni. Selle tulemusena väheneb riigi laenuvajadus 1999. a lõpuks enam kui 44,2 miljardit krooni. Soome majandusprognoos põhineb Soome tööstuse tööandjate liidu ja Etla andmetel.

Baltimaadest käsitleb Rootsi tööstusliit kahe kiirei-ma majanduskasvuga riigi, Eesti ja Läti tulevikku. Eestile ennustab tööstusliit mõningast tagasilangust. Kasv peaks jääma prognoositud viiest protsendist väiksemaks ja jääma 0--3% piiresse ning aastainflatsiooniks pakutakse 10 protsenti.

Lätile, mille RKT 1994. aastal vähenes ning mis mullu saavutas nulltulemuse, ennustatakse nüüd kuni kolmeprotsendilist kasvu. Siiski kujuneb Läti kaubandusbilanss tugevalt negatiivseks ning sisemaine ostujõud jääb nõrgaks. Ettenägeliku poliitilise juhtkonna abil võib Läti ühiskond areneda suhteliselt kiiresti.

Tööstusliidu eksperdid rõhutavad, et Eesti ja Läti prognoos on mõneti ebakindel, kuid lisavad, et mõlemad riigid on lääne standardite sisseviimisel tubli sammu edasi astunud. STT-ETA-DI

Hetkel kuum