7. veebruar 1996
Jaga lugu:

Teadlased soovivad osta Rakke lubjatehast

Baltimaade ühe suurima, Rakke lubjatehase toodangut on raske turustada, sest Eesti turg on ahtake, on nii Väino Sarnet kui seni ainuke tõsiselt lubjatehast osta sooviva ASi Põhjataevas osanikud ASist EDK ühte meelt.

Teadlaste loodud EDK juhatuse esimees, füüsika-matemaatika doktor Hillar Kangur ja juhatuse liikmed tehnikadoktorid Ahto Räni ning Haljand Uuemõis on aga jätkuvalt huvitatud ettevõtte erastamisest koos töötajatega, milleks AS Põhjataevas mõni aeg tagasi moodustatigi.

Rakke tehase õnnetus peitub selles, et kuigi agentuuri poolt hinnati tema bilansiliseks väärtuseks15 miljonit krooni, on ettevõtte aktsiate müügihind tulenevalt turu puudumisest ja kahjumist nullilähedane, väitsid EDK juhatuse liikmed. Põhjataevas on Rakke eest pakkunud pool miljonit krooni pluss tehase 2,5 miljoni kroonise koguvõla tasumist. Nii agentuur kui ka Rakke praegune juhtkond peab pakkumust selgelt alahinnatuks.

Ahto Räni peab plastmassi- ja paberitööstuse varustamist kvaliteetmaterjalidega tulevikuprojektiks. Innovatsioonifondi toetusel töötasid teadlased välja tehnoloogia keemiliselt sadestatud kaltsiumkarbonaadi tootmiseks, ent sellel on paraku turustamisprobleemid.

«Eesti turu maht on alla 5 tuhande tonni, nii väikese mahu juures ei tule vähemalt 25 miljoni kroonine investeering kõne alla,» kurdab Tallinnas Männikul töötav Hillar Kangur.

«4--5 aastaga tasuks tootmine end ära, kui aasta toodangu maht oleks 10 tuhat tonni,» räägib Ahto Räni.

Teadlased on püüdnud Rakke välispartnereid panna huvituma kogu projektist -- lubjatehas koos uue tehnoloogiaga --, aga keegi pole seni tuld võtnud.

Sarnet, kelle sõnul ei ole pakkujate huvi piisavalt selge ja pakkumused piisavalt head, ootab Kanguri sõnutsi lihtsalt, et mõni suur lubjakontsern ostaks tehase ära. «Potentsiaalne välispartner vaatab Baltimaade majandusruumi tervikuna ja selle piirkonna varustamiseks piisaks ühest kaasaegsest lubjaahjust näiteks Lätis Brocenes, kus on piisavad lubjakivi varud,» selgitab Kangur üha enam hoogu sattudes.

Teadlased on kohtunud Skandinaavia monopoolse kontserni Partek lubjatootmise osa Nordkalk juhtidega, keda huvitas Eestis vaid kvaliteetse toorme leidmine. Nordkalki prognoos oli aus, kuid karm -- nad ei näe võimalust arendada lubjatootmist Eestis.

AS Põhjataevas eesotsas teadlastega on kindel, et agentuur eelistab väliskapitali. «Kui ettevõtteid antakse ilma rahata kapitalistidele, miks mitte anda siis samuti oma töötajatele,» on Rakke lubjatehase ökonoomikadirektor Eduard Savik nördninud. EEA on kinnitanud, et välispartneri leidmise korral võiks pakkumuse hind alaneda, väitsid EDK esindajad. «Meilt oodatakse uut pakkumust, aga see ei saa kuidagi tõusta,» lisasid nad.

«Kuna erastamisjääkide nimekirja on jäänud vähe ettevõtteid, tegeleme nendega tõsiselt,» kinnitas Väino Sarnet, lisades, et Rakke lubjatehase saatus selgub ilmselt lähikuudel.

Lubjatehase väärtus alaneb pidevalt, kuna lubjaahjude vooder ei kannata üleskütmist ja mahajahutamist, mis kaasneb ebarütmilise tootmisega, jätkas Haljand Uuemõis hinnajuttu.

Eduard Saviku kinnitusel töötab praegu vaid üks ahi kuuest. Tootmise jätkamiseks oleks ühte ahju vaja investeerida vähemalt 3 miljonit krooni, kalkuleerisid EDK juhatuse liikmed.

EDK põhitegevus on pulbrite valmistamise tehnoloogia väljatöötamine ja selleks vajalike seadmete valmistamine.

«Oleme võimelised tegema kogu tehnoloogilise protsessi kuni valmistoodangu pakkimiseni,» märkis Räni. Võhmutal alustati pahtli tootmist. EDK on ASi Võhmuta Pahtel osanik. Praegusel hetkel annab lõviosa EDK käibest ehitusmaterjalide hulgimüük.

AS EDK moodustati 1990. aasta lõpus silikaatbetooni instituudi baasil, firma 50 töötajast on 6 teadlased. EDK eelmise aasta käive oli 24 miljonit krooni ja kasum 300 tuhat krooni.

Jaga lugu:
Hetkel kuum