8. veebruar 1996
Jaga lugu:

Erinevad allikad annavad erinevat autostatistikat

Iseloomustamaks Eesti autoturgu, on praegu enimkasutatavaks näitajaks Eesti autoregistrikeskuses (ARK) jooksval aastal registreeritud autode arv. See on ka rahvusvaheliselt enim kasutatud automüügi statistiline näitaja.

Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liit (AMTEL) pakub lisaks ARK andmetele ka autode tegelikke müügiarvusid. Need pole üldjuhul sarnased registriandmetega, kuna osa autosid müüakse ka riigist välja.

Kohaliku ostja huvi pikemas perspektiivis, sellega seoses ka teeninduse tulevikku, iseloomustab kahtlemata autode registreerimise dünaamika. Ei maksa unustada, et autofirmad on seatud esmajoones kohaliku tarbija rahuldamiseks.

Võttes aluseks ARK andmed (vt Äripäev 19. jaanuar 1996), saame 1995. aasta väljalaskega autodel järgmise pingerea: Lada, Nissan, Toyota, Opel, Ford, Volvo. AMTELi andmetel on järjekord pisut teine -- esiviisiku moodustavad Ford, Toyota, Nissan, Opel ja Volvo.

Analüüsime nüüd erinevate automüüjate edu 1995. aastal võrreldes 1994. aastaga. Teeme seda jällegi suuremate müüjate lõikes, kuna siin on juhuse osakaal müügitulemuste seas vähene (kahjuks pole Lada müüjad AMTELi liikmed, mille tõttu pole meil adekvaatseid müüginumbreid).

Selles osas on edukamad olnud Opel, kelle läbimüük 1995. aastal kasvas 9%. Kasvas ka Nissani müük -- 5 protsenti.

Registriandmeid võrreldes on lisaks Opelile ja Nissanile kasvanud ka Toyotade arvelevõtmine, Forde ja Volvosid võeti möödunud aastal 1994. aastaga võrreldes arvele vähem.

Huvitav näitaja on müüdud ja registreeritud autode suhe, mis näitab autofirma lähenemisnurka, kas eelistatud on kohalik või piiritagune tarbija. Viiest automargist on «eestikeskseim» Volvo, kus registreeritud autode arv moodustas müüdud autodest 90%. Nissanil on see näitaja 88%, Opelil 69%. Fordi puhul oli vahe väga suur -- registreeritud autode arv moodustas müüdud autode arvust 40%.

Uurida võib ka kõikide aasta jooksul registrisse kantud autode arvu muutumise dünaamikat võrreldes eelneva perioodiga ehk 1994. aastaga, kuid see ei pruugi olla piisavalt objektiivne. Silmas tuleb pidada piirkondi, kust meile kasutatud autosid tuuakse. Sõltub ju Eestisse sissetoodavate kasutatud autode valik ostjate eelistustest nendes riikides. See tähendab aga mitte Eesti inimese eelistust, vaid pigem sundolukorda.

Kahtlemata näitavad kõik siinkohal toodud andmed Eesti tarbija eelistust autoostul, samuti ka müügifirmade müügiedenduse programmi tõhusust. Samuti annab selline sügavam analüüs meie tarbijale tõepärasema pildi autoturu arenemisest ja abi oma eelistuste tegemisel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum