Konkurents sadamate vahel hoogustub
Aastal 1991 läbis Kotka sadama 6,1 miljonit tonni kaupa. Sel aastal suureneb maht üheksa miljonini ja kasvu põhjus on eelkõige transiitveosed, mis paradokslikul moel vähenesid kogu riigis eelmise aasta lõpul 16%.
Kotka sadam püstitas transiitveoste osas kõikide aegade rekordi: 2,8 miljonit tonni, mis moodustab 55% kõigist Soome transiitveostest. Aastaga kasvasid need kuus protsenti, ütles Kotka sadama direktor Lassi Arminen.
Üks transiitveoste kasvu põhjus oli Peterburi sadama ummistumine tollimääruste tõttu. Sellepärast tuli Kotka sadamal juurde ehitada kaks hektarit konteineriplatse. Mullu sügisel kahekordistus Venemaale minevate konteinerite arv ja ulatus 40 000--60 000 konteinerini kuus.
Kotka sadama käive ulatub umbes 260 miljoni Eesti kroonini. Kui tavaliselt investeeritakse aastas sadama arendamisse 78 miljonit krooni, siis tänavu tõusevad investeeringud üle 130 miljoni. Sajandivahetuse paiku kavandatakse Kotka sadamasse uut konteineriterminaali.
Hiljuti Tallinna külastanud Venemaa regionaalpoliitika komitee esimees Vassili Tarassenko kinnitas, et venelased eelistaksid Muuga sadamat Soome sadamatele eelkõige madalamate tariifide tõttu.
Ta väljendas arvamust, et venelased on valmis kõrvaldama Venemaa ja Eesti vahelised transiitkaubanduse tõkked, ning pidas reaalseks, et Eesti kaudu võiks välja minna kuni viiendik Venemaa eksportvedudest.
Eelmisel aastal Tallinna sadamaid läbinud 13 miljonist tonnist transiitveostest moodustas Venemaa import 7,4 miljonit tonni ja eksport ainult 1,5 miljonit tonni.
Baltimaade suurima käibega sadam oli mullu Riia sadama juhataja Gunars Rossi andmeil Ventspilsi sadam. Ventspilsi sadama veosekäive oli läinud aastal 29,62 miljonit tonni. 1994. aastaga võrreldes kasvas üldine käive 6,9 protsenti.
Veosekäibe poolest on teisel kohal Muuga sadam, kust mullu käis läbi 13,7 miljonit tonni veoseid. 1994. aastaga võrreldes kasvas veosekäive 30,9 protsenti.
Kolmandal kohal on Klaipeda sadam -- 12,68 miljonit tonni. Käive Klaipedas mullu kahanes, moodustades vaid 87,4 protsenti 1994. aasta mahust.
Riia sadama käive kasvas mullu 1994. aastaga võrreldes 24,8 protsenti, moodustades 7,4 miljonit tonni.
Liepaja sadama käive oli eelmisel aastal 1,44 miljonit tonni, suurenedes 30,9 protsenti.
Läti ajaleht Bizness & Baltija märkis jaanuaris Helsingis peetud seminarist Transport 96 kirjutades, et suurem osa Vene transiitveostest liigub praegu Läti kaudu. Soome kaudu läinud Vene veoste kogumaht oli 1994. aastal 5,6 miljonit tonni, mullu 5 miljonit tonni. T&T-BNS