8. veebruar 1996
Jaga lugu:

Tulumaksust vabastamine säilitab üldise maksukoormuse

Intervjuu reformierakondlase Heiki Kranichiga

Iga vähegi usin väikeettevõtja suudab leida võimalused kasumi peitmiseks kas raamatupidamise võimaluste, off-shore firmade või lihtsalt maksupettuse teel. Ametlik statistika kirjeldab olukorda, kus suur osa ettevõtteid maadleb kasumi-kahjumi piiril. Ma aga ei arva, et see pilt oleks tõene ja seetõttu on meie eelnõu suunatud ka sellele, et riik saaks hinnata tegelikku olukorda adekvaatsema informatsiooni najal.

Olin valmis vastama vastulausetele, aga ei uskunud, et tõuseb nii palju küsimusi tingituna koalitsioonipartnerite valulisest reageerimisest. Nende esimesed reaktsioonid olid emotsionaalsed ja tulenesid väärarusaamast, et eelnõu on poliitiline trikk. Eelnõu on ette valmistatud juba enne reformierakonna sündi alates 1993. aastast.

Meil ei olnud plaanis kedagi üllatada. Omavahelise koostöö reglement nägi ette esitatavatest eelnõudest informeerimist. Seda me ka tegime. Mingit negatiivset reageeringut vahepeal tegelikult ei olnud. Tõsi küll, vaheaeg oli üsna lühike ja ehk ei jõutud oma seisukohta nii lühikese aja jooksul kujundada.

See ei ole tõsine probleem. Meie prognoosi kohaselt peaks järgmisel aastal väljamakstavatelt dividendidelt laekuma umbes 407 miljonit krooni ettevõtte tulumaksu. Teine allikas on erisoodustuste ja ettevõtlusega mitteseotud kulutuste maksustamine. Kui eelnõu vastu võetakse, oleme järgmise aasta eelarves kahe valdkonna peale kokku arvestanud umbes 100 miljoni krooni suuruse laekumisega. Lisaks oleme arvestanud, et umbes veerand 1 miljardist kroonist ettevõtete vabanevast ressursist kasutatakse palgatõusuks. See toob endaga kaasa 50 miljoni krooni ulatuses üksikisiku tulumaksu ja 62 miljoni krooni sotsiaalmaksu laekumise suurenemise.

Kindlasti annab efekti ka majanduskasv. Meie prognoosis on see arvestatud järgmisel aastal 200 miljoni krooni ulatuses. Ülejäänud katmata osa eelarvest on võimalik täita eelarve prioriteetide konkreetsema sõnastamise ja kulude konservatiivsema planeerimisega.

Käibemaksu tõusu jutuga tuli Äripäevas välja Olev Raju. Meie ei ole seda kordagi ette näinud. Teiste maksude tõusu ei pea me eelnõuga seoses vajalikuks.

Tom Hart USA rahandusministeeriumist on ehk ainus välisekspert, kes Eesti maksusüsteemist üldse ettekujutust omab. Ta on siin pikka aega töötanud ja temast on olnud Eestile palju abi. Tõsi, tema ideoloogilised hoiakud, mis puudutavad ettevõtte tulude maksustamist, on erinevad meie omadest. Samas on ka Hart selgelt väitnud, et ettevõtte tulu läheb varem või hiljem üle üksikisiku tuluks. Siin ongi küsimus, kas peame tulu maksustama kaks korda.

Mis puudutab teisi väliseksperte, siis ei maksa unustada, et tegemist on riigiametnikega, kes lähtuvad oma tööandja huvidest ja on objektiivsetel põhjustel stagneerunud.

See on vaid teoreetiliselt võimalik. 10 000kroonise palga pealt tuleb maksta tulumaksu 2600 krooni. Kui inimene loob oma ettevõtte, peab ta firma registreerima, seadma sisse raamatupidamise ning peab ikkagi maksma tulumaksu, kui raha jõuab firmast temani.

2600 krooni eest pidada veel teist tööd, mille võit võib olla 600--700 krooni... Selle eest ei hakka ju ini-mene tegelema raamatupidamisega. Tegemist on ainult teoreetilise võimalusega, sest väiksema palga puhul on see vahe täiesti olematu.

Küllap tal oli meeles Siim Kallase kommentaar ajast, mil reformierakond oli opositsioonis, et Tiit Vähi ei saaks temalt arvestust...

Kui vaadata tagasi ajalukku, võib öelda kaks fraasi, mis tuletavad meelde mõne aja taguseid sündmusi. Need on «koalitsioon on ühtsem kui kunagi varem» ja «Tiit Vähi peab jätkama».

Oleme Mart Siimanniga arutanud eelnõu saatust ja oleme seda meelt, et omavahelised konsultatsioonid on äärmiselt vajalikud. Tihtipeale on mõned karmid avaldused tulnud informatsiooni puudulikkusest. Loodan väga, et pärast KMÜ fraktsioonide ja eelnõu autorite kohtumist (toimus eile õhtul -- toim) kaotavad aktuaalsuse emotsionaalsed väited eelnõu aadressil.

Tehnilisi parandusi on võimalik teha, kui annab ideed paremini sõnastada. Aga ideoloogilisi parandusi seadusesse teha ei ole võimalik.

Iga opositsiooni huvi on lõhestada valitsus. Opositsioon küll toetab koalitsiooni üht poolt, kuid nende häälte peale oma projekti rajada ei ole koalitsioonis olles otstarbekas. Püüame ikka jõuda koalitsiooni sees üksmeelele ja mitte hakata opositsiooni hääli lugema. Samas tuleb tunnistada, et eelnõu on meile ja kogu Eesti riigile väga oluline ja ma loodan, et selle tähtsust tunnetavad ka teised valitsusliidu fraktsioonid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum