11. veebruar 1996
Jaga lugu:

Firmade turundusjuhid kavandavad ühinemist

«Eesti on liiga väike selleks, et igaüks hakkaks looma oma liitu,» märgib ASi Microlink marketingijuht Janek Oblikas, kes on üks liidu loojatest.

«Antud ühendus on mõeldud selleks, et turunduse erinevates valdkonades tegutsevad inimesed saaksid ühe laua taha kokku analüüsimaks ja lahendamaks turunduses üles kerkinud vastakaid küsimusi,» lisab ta.

Oblikas toob turundusliidu eesmärgina välja soovi väärtustada marketingi positsiooni majanduses. »Viimasel ajal on välja töötatud mitmeid seadusi, mis tehtud inimeste poolt, kes tunnevad turundust väga põgusalt. Liidu üheks ülesandeks on ka lobbytöö, mis peaks ennetama ebakompetentsete seaduste teket,» räägib Oblikas.

ASi Emor turundusjuht Anu Brümmel meenutab, et idee luua turundusspetsialiste ühendav liit tekkis tegelikult juba poolteist aastat tagasi, kuid pandi siis kalevi alla.

«Tookord ei olnud ühiskond taoliseks ideeks veel valmis,» on idee algatajate hulka kuuluv Brümmel kindel. «Maailma trend näitab, et turundusinimesel on tegelikult firmas võtmepositsioon. Kuigi tippjuhid Eestis ei taha mõista turunduse tähtsust, on see just valdkond, mis on otseselt seotud kasumi tootmisega.»

Eesti firmades on täna turundusjuht sageli inimene, kelle tööülesandeks on hotellitubade broneerimine, kohtumiste kokkuleppimine ja muu taoline tegevus, lisab Emori turundusjuht.

«Viimasel ajal on kasvanud turundusega tegelejate arv, kusjuures suurem osa sellest grupist tajub, et omavahelist suhtlemist ja kogemuste vahetamist on liiga vähe,» toetub Brümmel oma kogemustele.

Tegijate sõnutsi kuulub loodava liidu eesmärkide hulka ka avalikkuse teadvustamine turundusega seonduvast, erinevate hea tava koodeksite tutvustamine ning suhtlemine seadusandliku poolega. «Kui näiteks reklaamiseaduse puhul on kuue reklaamifirma arvamus hüüdja hääl kõrbes, siis suurt turundusliitu võetakse märksa tõsisemalt,» kinnitab Brümmel.

Noored turundusjuhid rõhutavad, et loomisel olev liit on esialgu lapsekingades. «On õigem, kui liit kujuneb välja pikkamööda,» leiab Brümmel. «Taolist ühendust ei saa luua ülevalt alla, see peab olema n-ö avatud süsteem,» lisab ta.

Turundusliidu loomise initsiatiivgrupp koosneb vaid eraisikutest. «Oleme arutanud, kas liitu peaksid kuuluma turundusala spetsialistid kui eraisikud või erinevate firmade esindajad,» räägib Brümmel.

«Praegu koosneb algtuumik eraisikutest, kuna turundusspetsialistid on väga liikuv kaader. Tulevikku silmas pidades oleks muidugi kasulik, et liitu kuuluksid firmad, kes suudavad ühingut ka materiaalselt toetada,» ei varja Brümmel oma eesmärke.

Paralleelselt turundusliiduga tegelevad omaette väikese ühenduse loomisega ka reklaami- ning PR-firmad. «Ma ei usu, et mitmete erinevate liitude tekkimine oleks mingi probleem,» sõnab Brümmel. «Erialaliitudes on võimalik arutada konkreetse ala spetsiifilisi probleeme, turundusliit annab aga tellijatele ja teenuse pakkujatele võimaluse istuda ühe laua taha ning arutada mõlemaid pooli puudutavaid probleeme,» märgib ta.

Janek Oblikas tunnistab, et suure, erinevaid valdkondi koondava liidu puhul on olemas oht, et liikmete vahel tekivad vastuolud, mille tulemusel kujunevad välja väiksemad erinevaid seisukohti kaitsvad grupeeringud. «Ma näen siiski, et ühendus on vastuolude lahendamise, mitte nende tekitamise koht,» on ta lootusrikas.

Suhtekorraldusfirma Hill & Knowlton Eesti tegevdirektor Peep Mühls räägib, et tema nägemuse kohaselt peaks turundusjuhid enne liitumist kõigepealt defineerima ühised huvid.

Kuna praegu on firmade arengutase Eestis väga erinev, pole ühiste huvide leidmine Mühlsi meelest lihtne ülesanne. «Turundusinimeste ühiseks huviks oleks konkurentsivõime tugevdamine maailmas,» ütleb ta. «Pelgalt eufoorial pole liidu loomisel mõtet,»on Eesti PR-isa karmisõnaline.

Jaga lugu:
Hetkel kuum