11 veebruar 1996

Kaliningradi oblastist kui vastsest vabakaubandustsoonist

Kaliningradi oblastis on loodud vabakaubandustsoon Jantar (Merevaik), mille aluseks on Venemaa presidendi ja peaministri ning Kaliningradi oblasti omavalitsuse juhtide allkirjastatud leping, mis jõustus 31. jaanuaril.

Olles Venemaa ja ilmselt kogu Euroopa kõige militariseeritum piirkond, lasevad viimastel aastatel sealses majanduselus toimunud muudatused oletada, et Kaliningradi oblast soovib luua endale nüüd teistsugust staatust -- kujuneda rahvusvaheliseks transpordisõlmeks ning kaubandus- ja finantskeskuseks.

Ehkki Kaliningradis kehtisid ettevõtjatele juba enne mak-susoodustused, oli vabamajandustsooni aluseks sama seadus, millest Venemaal lähtusid kõik teised soodustingimustel tegutsevad organisatsioonid, selgitas Venemaa tolliametit Eestis esindava firma Radon-Rosvne?terminal juht Jevgeni Kondratjev.

Eelmisel aastal, kui Venemaa valitsus üritas saavutada nimetatud organisatsioonide üle kontrolli ja katkestas soodustuste kehtivuse, kannatas selle tagajärjel ka vabakaubandustsoon.

Kui valitsus kuu aega hiljem, mullu aprillis, soodustused taastas, ei olnud nende kehtivus Kaliningradile tagatud.

12. jaanuaril sõlmitud vabakaubandustsooni loomise leping puudutab ainult Kaliningradi ning selle põhjal on piirkond täielikult maksuvaba.

Ligi miljoni elanikuga Kaliningradi oblastis ja 440 000 elanikuga Kaliningradi linnas on kokku üle tuhande tegevettevõtte, mis on umbes kolmandik kõikidest Kaliningradis asutatud firmadest. Oma esinduse on seal avanud ka enamik Venemaa juhtivaid kommertspanku.

Väga mitmed Euroopa ja eriti Saksamaa suurfirmad on aktiivselt Kaliningradi majandusse investeerinud. Elavalt osalevad Kaliningradi majanduselus ka Poola ja Leedu ettevõtted.

Aktsiaseltsi loomisel on Kaliningradi oblasti omavalitsuse välissuhete osakonna juhataja asetäitja Juri Ro?kovi sõnul minimaalseks algkapitaliks vaja 50 miljonit rubla (124 000 Eesti krooni). Praeguseks on vabakaubandustsoonis registreeritud viisteist Eesti--Kaliningradi ühisfirmat.

Püüdes ennetada võimalikku spekulatsiooni, ütles Kondratjev, et maksusoodustused kehtivad vaid Kaliningradi oblastis. Näiteks vabakaubandustsooni kaudu kaupa mujale Venemaale vedades on Eesti toote pealt vaja maksta ikkagi kahekordset tollitariifi. Ekspordisoodustus on vaid Kaliningradis tehtud toodangul, mille hinnast peab kohapealse töö tulem olema vähemalt 30% ning elektroonikariistade ja keerukate seadmete puhul vähemalt 15 protsenti. Makse ei võeta ka tsooni kaudu minevate transiitveoste pealt. Seda muidugi juhul, kui sihtpunkt ei ole Venemaa.

Osa kaupade puhul rakendatakse Kaliningradis siiski niinimetatud oma turu kaitset, mida määratlevad täpsemalt väljatöötamisel olevad rakendusseadused.

Julgen arvata, et Kaliningradi oblastis vabakaubandustsooni loomine näitab selgelt, missugused on Venemaa ambitsioonid Läänemere äärsete riikide suhtes.

Oletades, et vabakaubandustsoon tähendab Venemaa jaoks jätkuvat ja pikaajalist projekti, loodan, et ka Eesti juhid suudavad oma riiki märksa atraktiivsemaks muuta. Muide, reformierakonna hiljuti välja pakutud seaduseelnõu ettevõtete tulumaksust vabastamise kohta oleks kehtestamise korral Kaliningradi vabakaubandustsooni kõrval mõjus tegur äratamaks välisinvestorite tähelepanu.

Hetkel kuum