11. veebruar 1996
Jaga lugu:

Milliseid aktsiaid tasub osta?

Kindlasti tasub investee-rida likviidsetesse aktsiatesse või aktsiatesse, millest on oodata, et nad muutuvad likviidseks. Ettevõtetesse, millel on lootust pääseda põhinimekirja, mis eeldab, et nende aktsiate turumaht peaks olema vähemalt 100 miljonit, ja mis on näidanud kasumit. Hetkel on meil portfellis kõige rohkem kaubamaja, Hansapanka ja Saku õlletehast. Kindlasti tahaksime palju rohkem sisse minna niisugustesse ettevõtetesse nagu Eesti Gaas ja Baltika.

Eestis on täiesti piisavalt võimalusi ettevõtjal või eraisikul vaba raha paigu-tamiseks, kuid pigem kasutavad Eesti võimalusi just vä-lisinvestorid. Nemad mõistavad paremini, millised võimalused siin on. Eesti ettevõtjad ja eraisikud on võib-olla nendes fondide asjus natuke pettunud ja ei oska veel ära kasutada siinseid tõusvaid turge ja odavaid aktsiad. Pettumuse on valmistanud teadagi need esimese laine fondid, mis pankrotti läksid. Klimovil oli üsna paratamatu seis: turul ei olnud häid väärtpabereid, aga portfelli pidi kokku panema ja tulukust näitama, laenud olid praktiliselt ainuke võimalus.

Ettevõtted tegelevad Eestis siiski põhitegevusega, investeerimisega Eestis eriti ei tegelda. Eraisikud pigem hoiavad oma raha, mis keskmisel inimesel nii vaba ei olegi.

Teine pool investeerimisprobleemist on tehingud erastamisväärtpaberitega. Siin on «istumise moment» veelgi suurem. Kui võrrelda erastamisfondide mahtu ning Balti kasvufondi ja teisi rahafonde, siis viimased on mahu poolest tunduvalt suuremad. See näitab, et väliskapital investeerib aktiivsemalt kui Eesti oma investorid.

Tasub investeerida nende firmade aktsiatesse, mis on likviidsed ja millistel on mingi kasumipotentsiaal. Niisugused firmad on Tallinna kaubamaja, Hansapank, Hoiupank, Saku õlletehas.

Eesti ettevõtja või eraisiku vaba raha paigutamise võimalused on tänases Eestis siiski üsna kesised. Valiku- ja riskihajutusvõimalusi on üsna vähe.

Meil on probleemiks, et ei ole välja kujunenud üldtunnustatud järelevalve-süsteemi, nagu on näiteks börsidel. Seal on firmad registreeritud, nad peavad pidevalt avalikustama oma finants- ja muid andmeid. Kuna sellist süsteemi pole, siis on enamikku firmadesse suhteliselt riskantne investeerida, ilma et ise seal juhtimise juures oleks. Üksikisik, kes tahaks osta näiteks Võru kammivabriku aktsiaid, võtab endale suure riski. Muidu võib see olla tubli ettevõte, aga risk on selles, et otsust pole millegi põhjal võimalik langetada.

Aktsiaturg on alles välja kujunemata. Kui kaua see aega võtab, ei oska ma öelda. Kindlasti aitab aktsiaturu kujunemisele kaasa börsi teke, aga seegi pole mingi imeravim.

Aktsiakauplemise elav-nemise eelduseks on üldine majanduse ja ärikultuuri tõus, üldse majanduskeskkonna arenemine. Kuigi mõned ettevõtted on suutnud ennast lääne stiiliga kohandada, ei ole suur enamus sellega toime tulnud.

EVP-sid on erinevalt rahast inimestel palju käes, aga ega nad seda ei kipu ka nüüd välja andma, sest umbusku on väga palju. Igasugused Safranid ja libainvesteeri-misfondid on lihtsalt inimeste usu ja raha tuksi pannud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum