12. veebruar 1996
Jaga lugu:

Eesti reformib edukaimalt

Spetsialistide hinnangul on Eesti sellel aastal üks kõige kiiremini areneva majandusega riike endise Nõukogude Liidu territooriumil, seda tänu heale õnnele ja heale juhtimisele.

«Senikaua kui valitsus ja keskpank jätkavad tasakaalustatud eelarve- ja valuutapoliitikat, peaks Eesti jääma T?ehhi ja teiste tugevamate Ida-Euroopa riikidega samale tasemele,» ütles Basil Zavoico, rahvusvahelise valuutafondi (IMF) esindaja Eestis.

Zavoico peab üheks edukate reformide teguriks erastamispoliitikat. See tähendas muu hulgas ka ettevõtete müümist uuele juhtkonnale, selle asemel et lasta vanadel nõukogudeaegsetel ülemustel nende juhtimist jätkata.

Eesti on ligi meelitanud kõige enam otseseid välisinvesteeringuid, Euroopa arengupanga (EBRD) arvestuste kohaselt oli see näitaja 1994. aastal 253 miljonit dollarit. Lätis oli see näitaja 155 miljonit ning Leedus 60 miljonit dollarit, kuigi Leedu valitsuse väitel oli sealne summa suurem.

Ka Eestit ohustas pangakriis, kuid tänu keskpanga otsustavale juhtimisele ei muutunud asi nii katastroofiliseks kui Lätis ja Leedus.

Näiteks Lätis põhjustasid suurima, Baltija panga kokkuvarisemine ja teiste pankade kahjumid kaose riiklikus rahanduses ning aeglustasid tunduvalt majanduse arengut.

Sisemajanduse kogutoodangu kasvu oodati Lätis 4--5% protsendi võrra. Valitsuse andmeil kahanes see 1995. aastal aga hoopis 2% võrra. Sel aastal oodatakse majanduskasvu vaid 0,6 protsendi ulatuses.

Jukka Paljärvi, IMFi esindja Lätis, ütles, et ärimees Andris ?kele valitsus on juba võtnud tarvitusele meetmed majanduse stabiliseerimiseks, ning ennustab Läti majandusele helgemat tulevikku. Paljärvi tõi esile privatiseerimise kiirendamise ning uute seaduste vastuvõtmise otsuse, mis meelitaksid ligi välisinvestoreid ning tugevdaksid pankade järelevalvet.

IMF on käskinud Lätil vähendada oma eelarvepuudujääki planeeritud 60 miljonilt latilt 40 miljonile latile, kuigi valitsus nimetab praegust eelarvepaketti «ellujäämiseelarveks».

Paljärvi sõnul võimaldaks väiksem eelarve puudujääk jõuda Lätil IMFi poolt prognoositud kahe kuni kolme protsendilise kasvu tasemele.

Leedu pangakriisi kaugeleulatuvam mõju on veel määratlemata, kuna probleemid algasid alles detsembris, kui suleti kaks suuremat panka -- Leedu aktsia-innovatsioonipank ja Litimpeks.

Lääne eksperdid ei kavatse käesoleva aasta viieprotsendilise kasvu prognoosi oluliselt muuta, kuigi väljendavad muret Leedu ebastabiilse poliitika pärast.

Lääne ekspertide hinnangul ei ole Läti ja Leedu väljavaadetel häda midagi.

«Eesti edusammudega ma ei liialdaks. Ta ei jää alatiseks Balti riikide etteotsa, sest Läti ja Leedu on tal tugevalt kannul,» ütles Paljärvi. Ta lisas, et kolmest Balti riigist ei saa iial Aasia tiigrite Balti varianti, kuid nad peaksid olema suutelised jõudma 5--6protsendilise majanduskasvuni aastas ning sellel tasandil ka püsima. REUTER-ETA

Jaga lugu:
Hetkel kuum