12 veebruar 1996

Majanduskuriteod lähevad Soomele kalliks maksma

Soome valitsus töötab siseminister Jan-Erik Enestami juhtimisel välja majanduskuritegevuse ja varimajanduse vastu võitlemise programmi. Selle eesmärk on tihendada ametiasutuste -- politsei, maksu-, kohtutäituri- ja tolliameti -- koostööd kuritegude uurimisel ning kõrvaldada seadustes olevad augud.

Siseminister on sunnitud tunnistama, et paljud 1990. aastate algul tehtud kuriteod, millest praegu on uurimisel 2000, jõuavad puudulike seaduste tõttu paratamatult aeguda. Ta lisab, et majanduskuritegevus on väga hästi organiseeritud ning et see ulatub pisikelmustest varifirmade loomiseni ja rahapesuni. Samuti on erakordselt raske tabada kuritegude peaorganiseerijaid, kuna musta töö teevad tavaliselt ära nende käsilased.

Jan-Erik Enestam ei usu, et karistuste suurendamine suudaks majanduskuritegevust vähendada. Ta peab palju efektiivsemaks abinõu, mis vähendaks kuriteo tulemusena saadavat kasu. «Kui saab selgeks, et kuriteoga omandatud ja kuhugi peidetud vara on niivõrd väike, et seda ei tasu minna vanglasse ootama, siis väheneb majanduskuritegevus kindlasti,» prognoosib Enestam.

Organiseeritud kuritegevusega on põhiliselt seotud helged pead, kes suunavad oma abiliste löögi sinna, kus on kõige hõlpsam raha teenida. Seetõttu vahetuvad nende tegevusvaldkonnad pidevalt ning politsei ja seadused jäävad alati paar sammu maha.

Soomes on need nõrgad kohad olnud idakaubandus, musta tööjõu kasutamine, sotsiaal- ja riikliku abiraha väljapetmine ning edaspidi suureneb kindlasti huvi Euroopa Liidu raha vastu.

Kümmekond aastat tagasi olid löögi all kindlustusfirmad, kes olid kimpus kutseliste kindlustuspetturitega. Näiteks väga kallilt kindlustatud luksuspaadid süttisid seletamata põhjustel ning firmadel ei jäänud muud üle, kui kindlustussumma välja maksta.

1980. aastate lõpul tekkis majanduskurjategijatel huvi panganduse vastu ning pankadelt ja finantsasutustelt peteti ja pressiti välja miljardeid marku. Kuritegelike firmade kätte langes kinnisvara, kortereid, büroopindu, tööstushooneid, autosid, paate jm. Pankadelt võetud laenud jäeti süstemaatiliselt tasumata ning laenu tagatiseks olnud omandist ei jätkunud iialgi laenu katmiseks.

Tüüpiline on ka see, et majanduskuritegudes kahtlustatavad on sageli vormiliselt varatud, ehkki nende elustiil on luksuslik. Siseminister Jan-Erik Enestam soovitab nüüd seaduseparandust, mis võimaldaks ka niisugused sullerid oma tegeliku varaga vastutavaks teha. KL

Hetkel kuum