13. veebruar 1996
Jaga lugu:

Eesti liha Eesti liha ei kõlba

Riigi veterinaarameti peadirektor Matti Nautras teab rääkida, et lähiajal ei väljastata ühele keskmise suurusega Lõuna-Eesti lihatööstusele rahvusvahelist sertifikaati. «Lihtsalt tase ei vasta mingitele nõuetele,» ütleb Nautras.

Ta lisab, et kõiki veterinaarnõudeid kajastavad eeskirjad ei ole Eestis veel lõplikult valmis. «Me ei saa mõnele lihatööstusele teha erandit ja öelda, et kuna olukord on selline, siis me lubame teil vorstisegu kohal käsi pesta,» lausub Nautras.

Sertifikaat mõjutab Nautrase sõnul üksnes lihatoodete eksporti ja seetõttu võib sertifitseerimata ettevõte oma toodangu müüki Eestis jätkata. Tulevikus on kavas sarnane järelevalve tagada ka Eestis müüdava toodangu üle.

Kui praegu ei olda tervishoiuküsimustes karmid, võib see tulevikus rahakoti peale käima hakata, teab Nautras.

Tema sõnul ei põlga mõned ettevõtjad kasumi teenimise eesmärgil ostjate tervist ohtu seada.

Veterinaarameti peadirektor toob näitena ühe aasta eest toimunud juhtumi. Ajal, mil Saksamaal levis laialdaselt sigade katk ning sealse liha import oli keelatud, ostis Tallinna lihatööstus Taani firma kaudu sisse suure partii Saksamaalt tulnud liha. «Kui selgus, et liha pärineb Saksamaalt, ajas Tallinna lihatööstuse peadirektor Urmas Sannik silmad suureks,» räägib Nautras.

«Kuigi taanlased näitasid pabereid ning tõestasid ilmselgelt, et tegemist oli inglise lihaga, ei saanud või ei tahtnud tolliametnikud sellest aru saada,» väidab Sannik vastu. Tema hinnangul võis tollitöötajaid segadusse ajada, et taanlaste toodud liha oli küll inglise päritolu, kuid saabus Eestisse Saksamaa kaudu.

Nautrase sõnul näitasid aga taanlased ette Tallinna lihatööstusega sõlmitud lepingu, mis tõestas, et ostu-müügitehing sõlmiti Saksamaalt saadud liha peale.

Teise ostjate tüssamise näitena, millele veterinaarameti spetsialistid on jälile jõudnud, nimetab Matti Nautras vananenud kauba ümbermarkeerimist Rakvere lihakombinaadi müügiosakonnas. «Ilmselt ostetakse säilivusaja lõppedes kaup uuesti tagasi ja markeeritakse ümber,» kahtlustab Nautras.

Rakvere lihakombinaadi peadirektor Peeter Maspanov tunnistab toodete ümbermarkeerimise juhtumeid lihakombinaadis eelmisel aastal, kuid tema väitel on need tänaseks likvideeritud.

Maspanovi sõnul tuleks lihatööstustele anda senisest suuremad volitused oma toodete säilivusaja määramisel. «Kombinaadid teevad erinevaid kulutusi ning saavad ka ise oma säilivusaegade reguleerimisega hakkama,» väidab Maspanov.

Rakvere kombinaadi direktor kritiseerib tervisekaitseametit liiga karmide ja põhjendamatute nõudmiste tõttu, mis on kõikidele lihatööstustele ühesugused.

Lihaliidu tegevdirektor Ants Erg tunnistab, et lisaks Rakvere lihakombinaadile ning Saaremaa liha- ja piimatööstusele ei kvalifitseeru ükski teine Eesti suurtest lihatööstustest tulevikus võimalikuks eksportijaks Euroopa Liidu riikidesse. «Ainuüksi tööstuste hooned ja ehitused ei võimalda neil Euroopa nõudeid täita,» väidab Erg.

Vaatamata kohalike poliitikute väljavõideldud kvootidele on Euroopa Liit seadnud ekspordile ette veterinaarbloki ega lase Eesti liha oma turule. Nii toimus eelmisel aastal, sama ootab ees ka sellel aastal.

Jääb loota, et ehk õnnestub Eesti lihatöösturitel järgmisel aastal ringkaitsest läbi murda.

Suurim potentsiaal Euroopas läbi lüüa on Ergi sõnul üksnes väiksematel lihatööstustel, mis on ehitatud paari viimase aasta jooksul ning on oma tootmist suutnud hoida range kontrolli all.

«Riigil puudub veterinaarprobleemidele süsteemne lähenemine,» kurdab Erg. «Kvoot Euroopa Liitu müümiseks ei tähenda veel mitte midagi, kuna see on ainult võmalus.»

«Konkreetne ostja meie lihakaubale Euroopas puudub,» tunnistab Erg lõpuks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum