13. veebruar 1996
Jaga lugu:

Kas Eesti on välisinvesteerijatele ahvatlev?

Kappe-riiuleid koristades sattus näppu paar ajakirja «Institutional Investor» läinudsügisest numbrit. Tegemist on ühega firma Institutional Investor Inc. 25st paberil ja elektrooniliselt ilmuvast väljaandest. Hakkasin huviga kokku arvutama, kes on reklaamijad ja kuidas see reklaam jaguneb. Ajakirja septembri- ja oktoobrinumbris oli koos välis- ja sisekaantega kokku 440 lehekülge. Reklaami müümisel oli ajakiri vägagi edukas -- müüdud oli 266 lehekülge ehk 60%.

Kuivõrd ajakiri on suunatud (institutsionaalsetele) suurinvesteerijatele, siis seda kajastasid nii ajakirja sisu kui seal ilmunud reklaam. Jaotasin reklaami järgmistesse rühmadesse. Kõigepealt investeerijatele suunatud teenused, kus oli peamiselt juttu emissioonide ettevalmistamisest ja varahaldusest, kuid ka näiteks börsidest ja andmebaasidest. Osa reklaamijaid kasutas enda tutvustamiseks teateid edukalt korraldatud emissioonidest.

Järgmise rühma moodustasid pangateenused. Mõnikord viidati neis ka investeerimispangandusele, aga need reklaamid olid siiski vaid osa pangateenustest. Aeg-ajalt tutvustasid ennast ka maailmanimega suurkorporatsioonid ja sinnapoole pürgijad, kes ilmselt olid otsimas uusi investeerijaid. Taolised reklaamid moodustasid kolmanda rühma. Neljandasse rühma sattusid hotellid (koos ühe lennukompaniiga), mis polegi nii üllatav. On ju investeeringutega tegelevad ametimehed maksujõuline, arvukas ja palju reisiv seltskond. Ning viimane rühm reklaami: riigid ja piirkonnad, kes otsivad investeeringuid.

Protsentuaalselt jagunesid reklaamid järgmiselt: pangandus 13%, investeerimisteenused 22%, investeeringuid otsivad ettevõtted 5%, hotellid jms 6% ning riigid ja piirkonnad 54%. Esindatud olid Panama, Hongkong, Malta, Iisrael, Singapur, Brasiilia tervikuna ja Santa Catarina osariik Brasiiliast, Venemaa, USA kinnisvara ja Sambia.

Milleks kogu see jutt? Eks ikka selleks, et näidata, milline või(s)tlus käib maailmas välisinvesteeringute pärast. Näited reklaamile kulutatavast rahast on vaid jäämäe veepealne osa. Ilmselt oleme Eestis hakanud uinuma, rääkides endale, kui tublid ja head me oleme. Endiselt leidub palju selliseid inimesi, kelle arvates tuleks välisinvestoreid pigem tagasi tõrjuda. Kui vaadata välisinvesteeringute pärast toimuvat konkurentsi, on mulje küll vastupidine.

Et Eesti positsioon pole kuigi hiilgav, näitab samas ajakirjas leiduv ülevaade erinevate maade atraktiivsusest investeerijatele. Tulemused saadakse 75 kuni 100 panga küsitlemisel, kus erinevatele maadele palutakse anda hinne 100 palli süsteemis. Üldse on kirjas 135 riiki, esiviisikus olid 1995. a septembris ?veits, Jaapan, Saksamaa, USA ja Holland (punktivahemik 92,2 kuni 89,3) ning viimased 5 olid Zaire, Jugoslaavia, Põhja-Korea, Libeeria ning Sudaan (punktivahemik 7,4 kuni 6,0). Eesti asus 26,3 punktiga 79. kohal. Seega oleme tabelis küll suhteliselt keskel, kuid meie punktiarv näitab, et tegelikkuses asume sabaväele palju lähemal kui tippudele. Huvitav on ka regioonide võrdlus keskmiste hinnete järgi.

Lääne-Euroopa 75,2

Põhja-Ameerika 70,9

Aasia, Vaikne ookean 48,6

Kesk-Ida 41,0

Ladina-Ameerika 27,1

Ida-Euroopa 25,0

Aafrika 21,7

Kuigi Eesti punktisumma on parem Aafrika keskmisest, on Aafrikas 10 riiki, mida hinnatakse Eestist atraktiivsemaks. Tavaliselt oleme võrrelnud ennast teiste Ida-Euroopa riikidega ja leidnud, et oleme tublid. See aeg on nüüd läbi ja tuleb öelda enesele tõtt. Eesti muutmiseks välisinvesteeringuid ligitõmbavaks maaks tuleb veel palju ära teha.

Jaga lugu:
Hetkel kuum