19 veebruar 1996

Tööpuudus tuleb Eesti majandusele kasuks

Töötute arv üha suureneb. Mitmed suurettevõtted on juba koondanud sadu töötajaid või plaanitsevad seda lähiaegadel teha. Ookean, Kreenholm, Liviko, Eesti Tubakas ja Estonian Air on siin üksnes esimesed nimed tulevases pikas nimekirjas.

Kui võrrelda statistilisi andmeid, siis on Eesti oma naabrite hulgas tööpuuduse osas lausa imelaps. Tööjõuturuameti andmetel on Eestis ametlikult registreeritud töötuid kuni kaks protsenti tööjõulisest elanikkonnast. See on väga vähe isegi kõrgelt arenenud tööstusriikidega võrreldes. Enamikes Ida-Euroopa maades on registreeritud töötuid Eestiga võrreldes enam kui viiekordselt rohkem.

Tööpuudus võiks Eestis kasvada kuni kümne protsendini. Mõõdukas tööpuudus on majandusele kasulik. Sellega tekib tööandjal võimalus töötajalt rohkem nõuda ja viimasel kasvab motivatsioon enam pingutada. Vähevõimeka töötaja vallandamine muutub kergemaks, kuna iga ettevõtte ukse taga ootab pikk järjekord töölesoovivaid inimesi.

Väheneksid palgakulud. Lihttöölisi tuleb tööjõuturule palju. Nende palkade kasv oleks praegusega võrreldes aeglasem. Samas ei puuduta tööpuuduse kasv eriti oluliselt kvalifitseeritud tööjõudu, sest oskajaid inimesi on tööjõuturul ikka veel vähem kui vaja oleks.

Kõige olulisem on aga see, et tööpuudus tõstab inimeste huvi hariduse vastu. Igaüks teab, et mida rohkem ta ennast koolipingis pingutab ja muud kasulikku õpib, seda kindlustatum saab olema tema tulevik. Äripäeva soovitus siinkohal oleks, et riik ei hakkaks suureneva tööpuuduse piiramisel kulutama oma raha mitte tühiste abirahade väljamaksmisele, vaid hoopis koolitusprogrammidele.

Loomulikult on tööpuudusel ka oma halvad küljed. Kasvavad mitmed sotsiaalsed probleemid, eriti kuritegevus. Peamiselt suureneb tööpuudus linnades, kus asuvad oma töölisi vallandavad suurettevõtted. Maapiirkondades on tööpuudus põhja juba saavutanud ning seal enam mingit uut olulist vapustust oodata ei ole. Probleemiks on aga rahvusküsimus. Kui maal muutusid töötuiks senini peamiselt eestlased, siis linnades lööb tööpuudus kõige valusamini venelasi.

Siit on oodata Venemaa ja tolle mõjul ka erinevate Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide surve suurenemist Eestile. Ei tasu loota, et Venemaa kutsuks oma töötud rahvuskaaslased koju või aitaks neil siin isikliku äriga jalgu alla saada. Nii nagu Moskvale on vene töölised olnud siiani kasulikud Eesti ettevõtetel lasuva kurnava lastina, nii on nad töötuina kasulikud aktiivse ja vihase poliitilise jõuna, keda on väga kerge ära kasutada.

Eesti ettevõtja pole siiani eriti kokku puutunud ka sellise nähtusega nagu ametiühingud. Vähemalt mitte selle sõna tõelises mõttes. Kasvav tööpuudus teeks Eestist kindlasti ametiühingute paradiisi. Eeskujud ja mõjud sotsiaaldemokraatlikest Põhjamaadest on käeulatuses.

Tööpuudus on nagu loodusnähtus. Kui teda on mõõdukalt, on ta kasulik. Kasvab Eesti firmade aktiivsus ja võimekus, kasvab rahva õpihimu, toimub murrang inimeste mõtteviisis.

Hetkel kuum