20. veebruar 1996
Jaga lugu:

Miljardine tagastamatu abi

«Kogu abi, mis on olnud saadaval, oleme enamuses ära kasutanud,» rääkis Aarma. «Edasine abimahu suurenemine sõltub otseselt meie vajadustest ning eelkõige abisaajate töövõime ja efektiivsuse tõusust.» Enamikul juhtudel peavad Eesti abitaotlejad abi saamiseks konkureerima erinevates riikides teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Abi saamine eeldab väga heal tasemel taotlust ning ka doonorriigi prioriteetide arvestamist.

«Eestile antud abimahtu iseloomustav suhteliselt suur number näitab, et meie taotlused olid väga head,» kinnitas Hannes Aarma. «Siiski võiks öelda, et meil selles vallas veel arenguruumi jätkub. Eriti, mis puudutab dokumentide vormistamise külge kohalikes omavalitsustes. Kui pangalaenu saamisel peetakse korraliku äriplaani esitamist iseenesestmõistetavaks, siis välisabitaotluste puhul ei saada sellest tihti aru.»

Tagastamatu välisabi saamiseks asetavad erinevad ministeeriumid oma haldusalas olevad projektid pingeritta, mis esitatakse rahandusministeeriumile. Pärast taotluste kontrolli edastatakse need riikidele, kellega Eestil on nn hea tahte memorandumid sõlmitud. Näiteks eelmisel aastal sai Eesti abi 11 riigilt ja kolmelt rahvusvaheliselt organisatsioonilt.

«Viimase kolme aasta jooksul meile osutatud abi on maksma läinud ligikaudu 3,6 miljardit krooni,» rääkis Aarma. «Enne uute abisummade taotlemist on meil põhjust tõsiselt kaaluda, kuivõrd tulemuslikult me oleme suutnud seda abi kasutada. Seega ei tuleks eelkõige suurendada abi mahtu, vaid pöörata suuremat tähelepanu tulemuslikkusele.»

Erinevad riigid on koostöös rahandusministeeriumiga juba korraldanud osutatud abi kasutamise kontrolli. Aktiivsemad on selles osas olnud Saksamaa, Rootsi, Soome ja Taani. Enamikul juhtudel on abipakkujad tulemustega rahule jäänud, kinnitas Hannes Aarma.

Jaga lugu:
Hetkel kuum