20. veebruar 1996
Jaga lugu:

Suurinvesteerijad tuleb Eestisse meelitada

Arvo Niitenberg on oma mesijutuga pannud USA elektrifirma Northern States Power kõnelema võimalikust ligi 3 miljardi krooni suurusest investeeringust Eesti Energiasse. See on nii suur raha, et moodustab poole siiani Eestisse tehtud ligikaudu 6 miljardi krooni suurusest koguinvesteeringust. Kindel, et see raha Eesti riigil mööda külgi maha ei jookse. Seega tuleb see raha siia saada.

Äripäev muretseb, et Eesti ametnikud ei suuda järjekordselt vastu võtta konkreetset otsust. Edumeelne ettepanek võib sumbuda tulututesse vaidlustesse. Majandusministri Lipstoki sõnul pole valitsus veel otsustanud, kuidas kaasatakse Eestis elektrienergia tootmisse erakapitali. Samuti on jäänud venima eelmise majandusministri Tõnissoni poolt alustatud Eesti Energia restruktureerimine, mis pidi olema lõpetatud käesoleva aasta 1. jaanuaril.

Samal ajal on Eesti Energial karjuv vajadus investeeringute järele. Valitsuse hinnakomisjoni esimees akadeemik Ilmar Öpik on Äripäevas väitnud, et kuni 5 miljardi krooni suurune investeering oleks minimaalne, et süsteemi kokkulangemist vältida. Samuti kuluvad hiigelsummad kolm aastat tagasi Eesti ja Soome vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, millega Eesti kohustus 2005. aastaks vähendama väävliheitmeid 80% 1980. aasta tasemega võrreldes. See maksab üle 2 miljardi krooni.

Kõige teravam rahanälg jõuab kätte sajandivahetusel. See sunnib otsustama täna, sest ümberkorraldused ja asjaajamine võtavad oma paar-kolm aastat. Pealegi puudub Eesti Energial praeguste elektrienergia hindade juures raha vajalike investeeringute tegemiseks. Seda veidram on tänasest Äripäevast lugeda Eesti Elektrijaama peadirektori Konstantin Sent?ugovi seisukohta, et kuna tema juhitav elektrijaam võrreldes muude Eesti jaamadega on kõige paremas seisukorras, siis pole otsest vajadust Eesti Elektrijaama investeerida.

Energiasüsteemi osalisel või täielikul erakätesse minekul tõuseb kahtlemata elektri hind. Eesti Energia peadirektor Uudo-Rein Lehtse väidab, et Inglismaa kogemuse järgi tõuseks elektri hind 25%, ka on elektriliinide ja -jaamade jäämine riigi kontrolli alla riigi sõltumatuse küsimus. Samas tõuseb elektri hind niikuinii, kasvõi põlevkivi hinna tõusust tulenevalt ja riik ei saa olema sõltumatum, kui energiasüsteem pideva alafinantseerimise tõttu lõplikult kokku kukub.

Uued omanikud võivad hakata odavamat põlevkivi Venemaalt sisse ostma. See tekitab musta muret Eesti Põlevkivile ja Kirde-Eesti töötute hulk kasvab tublisti. Siin saab Eesti riik seada teatud eeltingimusi uutele omanikele, näiteks kohustusena lisainvesteerida infrastruktuuri.

Endine majandusminister Tõnisson on öelnud, et Eesti Energia restruktureerimise venimine on tingitud väga paljude inimeste huvipuudusest muuta praegust olukorda. Äripäev arvab, et paljude praegu kõikvõimalikesse haldusnõukogudesse ja juhatustesse kuulujate paratamatu ilmajäämine ametikohtadest ja lisateenistusest ei tohi Eestist eemale lükata sõbralike suurinvestorite kõrgeid rahamägesid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum