21. veebruar 1996
Jaga lugu:

Pangad loobuvad Leedu riigi võlakirjadest

Ekspertide hinnangul tegutses enne Leedu pangakriisi 80% Eesti pankadest Leedu võlakirjadega ja kuni 50% Leedu väärtpaberitesse tehtud investeeringud tuli Eesti pankadelt.

Tallinna Panga finantsinvesteeringute ja rahaturgude osakonna juhataja Alo Alunurm ütles, et Tallinna Pangal sisuliselt enam Leedu võlakirju ei ole, kuid enne pangakriisi tegutses Tallinna Pank Leedus suures mahus.

Uue võimaliku emissiooni kohta ütles Alunurm, et 1,3 miljardi liti suurune emissioon võib olla kriisist väljatulekuks vajalik summa, kuid tema hinnangul ei ole ühe emissiooni käigus sellise mahu mahamüümine reaalne.

Eesti Forekspanga juhatuse esimees Ivar Lukk ütles, et ka Forekspank töötas enne pangakriisi Leedu võlakirjadega. Sealne pangakriis muutis aga riski liiga suureks ja praegu ei ole Luki sõnutsi Leedu võlakirjadega mõtet tööd teha.

Veebruari algul Leedut külastanud Eesti Panga president Vahur Kraft ütles, et Leedu valitsuse väärtpaberite intressid kasvavad, aga ostusoove on vähe, mistõttu on uute valitsuse väärtpaberite turule toomine raskendatud.

Krafti sõnul tekib küsimus, mis saab pärast päästeoperatsiooni Leedu riigieelarvest. «Kriisipankadesse võib lõputult raha sisse taguda,» lausus Kraft. «Aga kas mäng väärib küünlaid?»

Panganduskriisi tõttu on Leedu pankades valuutahoiuste maht vähenenud 20% ja litihoiuste maht 12%. Vahur Kraft märkis, et hoiuste väljavoolu peatamine teeb Leedu Pangale kõige enam peavalu. «Protsess on üldine ja seega väga ohtlik,» kinnitas ta. «Eesti ja Läti ei ole seda veel tundnud.»

Eesti Panga presidendi hinnangul on Leedu pankades juhtunu klassikaline riskikontsentratsiooni õpikunäide. «Antakse ühele suuraktsionärile suur laen, lastakse see kätte hapuks ja õnnetus ongi käes,» kommenteeris Kraft.

Kriisist väljumiseks kavandab Leedu keskpank kolme moratooriumis oleva pangaga liita veel mõned pangad ning teha uus suur pank riigi rahaga maksujõuliseks. Järgmisel aastal kavatseb Leedu keskpank tekkiva suure panga erastada.

Ivar Luki hinnangul ei ole Eesti pangad veel küpsed, et Leedu pangandusturule minna. «Enne tuleb Lätis midagi korda saata,» lausus Lukk. Eesti Forekspank hetkel teistesse riikidesse investeerimisega ei tegele.

Vahur Kraft lisas, et Leedu pangakriisi põhjusena on oma osa mänginud ka konkurentsipuudus. Leedus on seitseteist kommertspanka ja mitte ühtegi välispanga filiaali.

Jaga lugu:
Hetkel kuum