25 veebruar 1996

Idatransiit jääb alles

Venemaa on juba ammu äh-vardanud peatada või kärpida Eestit läbivat transiiti. Selliseid hoiatusi tuleb käimasoleva Vene presidendiheitluse ajal rohkemgi. Kindel on see, et Eestit läbiv idatransiit ei kao kuhugi.

Mis juhtuks Eesti majandusega kui Vene transiitkaubandus tõepoolest seiskuma peaks? Ei saa eitada, et meie transpordifirmadele on idatransiit äärmiselt oluline. Eesti Raudtee saab reisijaid vedada üksnes tänu Venemaa transiidimaksudele.

Tallinna sadama kaubaveost moodustavad praegu suurema osa transiitkaubad. Venemaa, Valgevene, Kasahstan ja Usbekistan saadavad siit lääne poole naftat, sütt, metalle, väetisi, vilja ja puitu. Suurte transpordiettevõtete hirm transiidi kadumise ees on seega igati põhjendatud. Muretseda tuleb ka nendel paljudel Eesti ettevõtetel, kes oma ekspordistrateegia on rajanud põhjatu idaturu najale.

Vene transiidi kadumine ei anna Eesti majandusele surmahoopi. Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju sõnul läheks transpordifirmade kahjudena kaduma maksimaalselt kümme protsenti Eesti rahvuslikust koguproduktist. Seda annaks Raju arvates korvata transiitkaubanduse ümberkujundamisega.

Ei ole mõtet karta transiidi kadumist ja sellega kaasnevaid muudatusi, segadusi ja suurt rahakulu. On nimelt raske uskuda, et Venemaa ka tegelikult transiidi lõpetamisele läheb. Kaubavedu läbi Eesti on Vene kaupmeestele kasulik. Põhjuseks Eesti suhteliselt jäävabad sadamad ja Soomega võrreldes madalamad transiidimaksud. Lisaks peab Moskva arvestama ka teiste SRÜ riikide ärimeeste survega. Viimased ei soovi, et Moskva nende Eestiga arvestavaid äriplaane muudaks ja takistaks.

Venemaa soovib saada maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks. Moskva jõuvõtted Eesti vastu ei läheks aga kuidagi kokku WTO vabakaubanduspõhimõtetega. Et saada WTOsse, peab Venemaa näitama end liberaalset väliskauplemist, mitte kaubandussõda harrastava maana. Praktikas saaks Venemaa peatada transiiti kas väga kõrgete maksubarjääride loomisega või igasuguse Eestiga peetava kaubavahetuse lõpetamisega. Ei ühte ega teist tegutsemist saa maailma kaubandusorganisatsioon kuidagi omaks võtta.

Eesti kaudu kulgeva transii-dikanali sulgemine oleks Venemaale kahjulik ka seetõttu, et see annaks Soomele või Lätile koheselt võimaluse tõsta läände minevatelt Vene kaupadelt võetavaid makse. Mida rohkem transiitmaid, seda kasulikumalt saab Moskva panna neid omavahel võistlema ja Venemaale paremaid tingimusi pakkuma.

Omalaadne Venemaa tegeliku käitumise näitaja on ka riikliku kütusekontserni Lukoil tegevus. See Vene gigant ehitab praegu Muuga sadamasse endale naftaterminaali. Vaevalt, et ehitusega oleks pihta hakatud teadmisega, et mõne aja pärast Moskva transiidi täielikult ära keelab. Lukoili juhid suhtlevad ju kogu aeg Venemaa valitsejatega ja mõjutavad nende poliitikat. Muidugi ei ole Tallinna terminaal Lukoili jaoks teab kui suur kulutus, mille luhtaminek firmat oluliselt kahjustaks. Kuid ükski firma, ka kõige suurem ja rikkam, ei paiguta raha sinna, kus ta juba ette teab, et see seal kaduma läheb.

Hetkel kuum