26. veebruar 1996
Jaga lugu:

Kakskeelne Eesti riik

llmalik võim allub ka täna paljuski vaimulikule. Kiriku kasutamine poliitilise tööriistana on eriti tunnetatav Venemaal, kus sajanditepikkusest idaorientatsioonist palju alles ning läänemaailmast distantseerumine in.

Tüli õigeusklikele Eestis kuuluva vara jagamisel on paisunud rahvusvaheliseks, pealekauba ähvardab Vene kättemaksuks keelustada transiidi läbi Eestit. See iseäranis totter avaldus võimendus veelgi pärast peaminister Tiit Vähi närvilist käitumist, kui ta süüdistas Venemaa ärritamises Eesti delegatsiooni Euroopa nõukogus. Nimelt julges see vajutada Venemaa Euroopa nõukogu liikmeks vastuvõtmise hääletamisel punast nuppu. Peaminister eksis siin tava vastu mitte segi ajada poliitilisi ja majanduslikke eesmärke.

Tagasi tulles aga sibulakuplitega kaetud kirikute omandiõigusest põhjustatud tüli juurde, tuleb nentida, et tavalise, reeglina ehk vaid jõulude ajal luterlikku kirikut külastava eestlase jätab see kemplemine külmaks. Mõningane huvi tekib, kui kuulda, et õigeusklikku kogudusse kuulub pea kaks kolmandikku Eesti venekeelsest elanikkonnast. Kisa usklike õiguste eiramisest langeb maailmas viljakale pinnasele. Mõni aeg tagasi toimunud ikoonidega illustreeritud rongkäik Tallinnas näitas, et rahvamasside liikumapanemiseks kirikuvõimul jõudu jätkub.

Eelneva jutuga tahtsin jõuda optimistliku tähelepanekuni, mis esmapilgul küll veidi segadust tekitab. Nimelt on eestikeelsed lasteaiad täis vene lapsi. Kuigi vene laste paljusus tekitab loodetule hoopis vastupidise efekti ning nad räägivad edasi oma emakeeles, saavad nad algteadmisi elust Eesti riigis ning Eesti kodanikuna. Siis ei ole noored venekeelsed enam lihtsalt manipuleeritavad ja elu kakskeelses Eestis muutub rahulikumaks -- m.o.t.t.

Jaga lugu:
Hetkel kuum